Hiljaaegu uueks SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhatuse liikmeks valitud Anu Angerjas on eelnevalt ameteid pidanud paljudes valdkondades. Nüüd on ta jõudnud töökarjääriga tagasi Jõgevamaale.

Põltsamaalt pärit Anu Angerjas on tööalaselt ja vabatahtlikuna tegutsenud nii avalikus, kolmandas kui ka erasektoris, end elukestva õppijana pidevalt erinevatel teemadel täiendades, et üha muutuva maailma ja majandusolustikuga sammu pidada. Ta suurimateks huvideks on muusika, matkamine ja kokkamine.

Ta leiab, et aeg-ajalt oma elus muutusi ellu kutsudes suudad kiiremini ja valutumalt muutuvas ning üldse mitte kerges ajas paremini orienteeruda ja hakkama saada.

„Olin aastatel 1997–2003 Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik. Kui ajas veelgi kaugemale tagasi minna, siis Põltsamaa on ka kohaks, kus olen sündinud ja kasvanud. Olen läbi ja lõhki Põltsamaa inimene – Põltsamaa keskkooli lõpetanud ja sealt hiljem Tartusse ülikooli edasi läinud,” rääkis Anu Angerjas.

„Mõned aastad lapsepõlves elasin ka Järvamaal Koerus. Vanemad töötasid seal tolleaegses Majaka kolhoosis zootehnikutena. Esimese klassi olengi lõpetanud Koeru keskkoolis. Oli selline aeg, kus peredega liiguti mööda Eestit ringi ja vaadati, kus on tööd ja kus on võimalik lapsi lasteaeda ja kooli panna. Nagu tänapäevalgi. Samal ajal hakkasid vanemad Põltsamaale päris kodu ehitama ja tagasi olime juba ajal, mil oli aeg astuda teise klassi. Sellest ajast olen ühe vahepealse äraolekuga jäänud Põltsamaa püsielanikuks,” lisas ta.

Kuidas Teist sai finantsjuht?

80ndate lõpp ja 90ndate  algus oli igati huvitav, sest oli üleminekuperiood ja aeg, mil Eesti taasiseseisvus. Õppisin ülikoolis kümnendivahetusel – 1989. aastast 1993. aastani. Sain kõrghariduse ajal, mil Eesti oli just iseseisvaks saanud – see oli ääretult huvitav ajajärk nii tudengile kui ka üleüldse noorele inimesele ellu astumiseks.

Kuidas ma oma valitud erialani jõudsin, oli üks segane ja keeruline teekond. Olin teinud palju samme, et jätkata muusikaõpinguid, kuid isa kaotus lõi kogu elu sassi. Ülikooli- ja erialavalik oli üsna spontaanne, kuid olen alati selle valikuga rahul olnud ja saanud teha tööd, mis mulle meeldib ja sobib. Finantsjuhina võid töötada mistahes asutuses – võid töötada haridussüsteemis, aga minna tööle ka merendusse.

Kas 1990. aastate algul ei tekkinud soovi välismaale minna?

Minul seda soovi ei tekkinud ja pole seda tänaseni tekkinud, kuigi mõtteid sel teemal mõlgutanud olen.

Ka välismaale läksid mõned kursusekaaslased, kellel avanes võimalus oma õpinguid jätkata mõnes teises riigis. Mindi ka juba õpingute ajal näiteks praktikat tegema muudesse riikidesse. Mina seda võimalust ei kasutanud – hirm oli vist suure maailma ees nii suur. Tagantjärele olen mõelnud, et ehk oleks võinud mingeid võimalusi siiski ära kasutada.

Mis pärast ülikooli edasi sai?

Kohe peale kooli lõpetamist läksingi erialasele tööle erasektorisse – olin raamatupidaja ja ökonomist suurtes ettevõtetes. Näiteks olin raamatupidaja endisaegses Tartu Õlletehases (praegu aktsiaselts A. Le Coq).

Elasin ja töötasin mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist Tartus, hiljem ka Tallinnas. Pärast poja sündi tulin tagasi Põltsamaale oma ema ja isa kätega ehitatud koju.

Kandideerisin Põltsamaa linnavalitsusse majandusnõuniku kohale ja osutusin valituks. Majandusnõunikuna olin ametis natuke enam kui kuus aastat. Olin noor ja hakkamist täis – linnavalitsuses olin nagu Hunt Kriimsilm, kel üheksa ametit. Nii on alati, et kes teeb, see jõuab, ja kes jõuab, sellele antakse järjest rohkem (tööd) juurde.

Ühel hetkel olin aga jõudnud mugavustsooni. Mugavustsoon on minu jaoks hoopiski see koht, mis paneb mind liigutama ja muutusi ellu kutsuma.

Edasi suundusin tööle Tartusse, kuid elukoht jäi jätkuvalt Põltsamaale. Panin iga päev hommikul autole hääled sisse ja õhtul sõitsin tagasi Põltsamaale. Tartus jätkasin oma tööelu haridus- ja teadusministeeriumis eelarvetalituse juhatajana, kus minu suurimaks ülesandeks oli kogu ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise koordineerimine ja koostamine. Arvud, mis Exceli ridadest vastu vaatasid, olid isegi kümnekohalised.

Haridus- ja teadusministeeriumis töötasin üle kuue aasta. Jõudsin veel pidada struktuuritoetuste rakendustalituse juhi ja rahandusosakonna asejuhi ameteid. Viimasel ametikohal oli suurimaks võimaluseks kogu valitsemisala arengukava koostamine.

Järgmisena jätkasin tööd sihtasutuses Archimedes finantsjuhina. Sihtasutus Archimedes oli haridus-, noorte- ja teaduskoostööprogrammide menetlemiseks loodud riigi asutatud sihtasutus. Praeguseks on SA Archimedes tegevuse lõpetanud, selle tegevused liideti riigi tugiteenuste keskuse ja haridus- ja noorteameti koosseisuga. Pärast pea seitset aastat Archimedeses sain võimaluse asuda tööle veeteede ametisse finantsjuhi ülesandeid täitma.

Mida kujutas endast töö veeteede ametis?

Minu jaoks oli see täiesti uus maailm ja kohanemine polnud kerge. Riigi strateegilises planeerimises olid käsil suured muutused (tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek) ja põhitegevusena oli ka merendus sellisel viisil täiesti uus keskkond. Minu elus said hoopis teise tähenduse seni vaid sõnad ja mingi teadmine: näiteks tuletornid, sadamad, laevastik, veeteetasu, transiit, hüdrograafia, kartograafia, toodrid jpm.

Veeteede ametis, mis eraldiseisvana (praegu transpordiameti osa) lõpetas tegevuse 2020. aasta viimasel päeval, sain kolme ja poole aasta jooksul lisaks finantsjuhi ametile ka peadirektori asetäitja rolli proovida. Peadirektori asetäitjana oli minu vastutus tugivaldkondade (finantsjuhtimine, personalijuhtimine, kommunikatsioon, IT, ehitus-haldus ja hanketegevus, teenuste arendus, õigusteenindus, dokumendihaldus) toimimise tagamine ja arendamine.

Tõtt-öelda oli see väga põnev aeg. Enne töötasin aastaid haridus- ja teadusvaldkonnas ja siis sattusin ühtäkki merendusse.

Ennast tuli ikka kogu aeg täiendada ja juurde õppida.

Olenemata sellest, kus olete parasjagu tööl, pole nähtavasti sidemed ka Põltsamaaga katkenud?

Jah, mu kodu on jätkuvalt Põltsamaal. Põltsamaa asub heas asukohas, Eesti keskel. Sealt on üsna mõistliku ajaga võimalik igale poole tööle sõita – olgu siis Tartusse või kaugemale. Aga kuna sel kevadel osutus võimalikuks kandideerida tööle ka lähemale ehk Jõgeva maakonnas olevale töökohale, siis otsustasin sõprade ja heade tuttavate ärgitusel kandideerida JAEKi juhatuse liikmeks ning valituks ma osutusin. Sõbrad ja tuttavad ütlesid, et tule tee midagi ka Jõgevamaa heaks. Siin ma siis olen.

Millist rolli täidab Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus praegu Jõgevamaal?

JAEK on omavalitsuste loodud sihtasutus, millel on kuueliikmeline nõukogu – igast Jõgeva maakonna omavalitsusest on nõukogus kaks esindajat.

JAEK loodi, et aidata kaasa maakonna terviklikule ja tasakaalustatud arengule (osa endise maavalitsuse ülesannetest) ning pakkuda professionaalset nõustamisteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ning koordineerida omavalitsuste ühist ja maakonnaülest arendustegevust.

Praegu on JAEKi veetavana töös maakonna arengustrateegia 2035+ uuendamine, mainekujunduskava ning kliima- ja energiakava koostamine. Koordineerime vajalike uuringute tegemist.

Kuidas rahastusega praegu lood on?

Rahastamine sõltub sellest, kui palju me projekte kirjutame ja enda olemasolu vajadust põhjendame. Nii see päris pole, et kusagilt tuleb rahalaev – selleks tuleb ikka tööd ja vaeva näha, et keskuse toimepidevus tagada.

Teemasid on JAEKis väga palju, millega  end kurssi viia. Olen alles pika kiirtee alguses.

Töö käib suurte meeskondadega, kaasame erinevaid koostööpartnereid. Kõik oleneb sellest, kuidas me kokku lepime, kuhu Jõgevamaaga liigume.

Uuendatud maakonna arengustrateegia saab olema võtmedokument igasugusele rahastamisele uuel perioodil.

Kuidas avaldab JAEKi tegevustele mõju see, mis toimub Ukrainas?

Igapäevaselt meie töölauale Ukraina sõja teemad ei jõua, küll aga osaleme koosolekutel, et üksteisega jagada kõike sõda puudutavat.

Rahastamise osas ei oska ma tulevikutrende ennustada, milline võib olla selle kõige mõju meie rahastusele ja toimimisele.

Sõda mistahes kohas, ajal ja peetaval viisil on hirmus meie kõigi jaoks. Sõjad on ka mujal maailmas, kuid praegu on see meile lihtsalt niivõrd lähedal, et me tajume seda rohkem kui varem. See läheb meile väga korda.

Milline on Teie suhe poliitikaga?

Ma pole poliitik. Ma pole seotud poliitiliste erakondade ega liitudega. Tavatsen öelda, et minus pole veel poliitiku ainest. Küll aga olen ametnikuna palju aastaid olnud poliitika kujundamise sees ja seda saab teha väga edukalt ja tulemuslikult ka poliitik olemata.

Poliitikas on ikka nii, et mida stabiilsem, seda parem. Ma ei räägi ainult riigikogust ja vabariigi valitsusest, vaid ka omavalitsustest. Kohalikult tasandil on otsustajateks ikka selle inimesed ja valitsejad.

Olen elupõline põltsamaalane ja näen, kuidas elukeskkond on aastatega muutunud. Kõige rohkem hakkab silma ja annab tunda just elukeskkonna ja võimaluste muutus. Kui meenutan enda omavalitsuses töötamise aega, siis mäletan, et juba sel ajal otsisime võimalusi, kuidas lossi lagunemist peatada. Teemaks oli isegi, et kultuuriministeeriumi asukoht võiks olla Põltsamaa lossi väravahoones. Praeguseks on lahenduste otsimised vilja kandnud.

 Kas hobide ja harrastustega tegelemiseks ka ikka aega üle jääb?

Huvialasid on mul päris palju. Suuremad huvid on muusika, matkamine ja kokkamine. Muusika on mu elus olnud lapsest peale, olen lõpetanud  Põltsamaa muusikakooli saksofoni erialal ja praegugi mängin Põltsamaa linnaorkestris saksofoni. Pillimäng koos vahvate kaasmängijate ja dirigendiga teeb alati tuju heaks ja olemise rõõmsaks.

Lisaks olen laulnud nii segakooris, naiskooris kui ka naisansamblis.

Sõpruskonnaga olen palju käinud matkamas – peamiselt käin jalgratta- ja veematkadel nii Eestis kui kaugemal.

Minu elust kaheksal aastal sai käidud Euroopa erinevates riikides jalgrattamatkadel. Nii kaks-kolm nädalat korraga. Meil oli väike seltskond – seitse kuni üheksa sõitjat. Väntasime Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Slovakkias, Austrias, Šveitsis, Itaalias, Rumeenias, Bulgaarias ja mujalgi. See oli huvitav aeg, saime osa erinevate maade kultuurist, loodusest ja maitsetest. Viimastel aastatel naudin automatku nii lähemal kui kaugemal.

ANU ANGERJAS
Sündinud: Põltsamaal

Haridus: 1978–1989 Koeru ja Põltsamaa keskkool
1993 põllumajandusülikool, ettevõtlus ja ökonoomika suund;
Täiendanud end 2005–2008 Tartu ülikooli Euroopa kolledži magistriõpingute programmis ja 2014–2018 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

Töö: erasektoris raamatupidaja ja ökonomist, 6 aastat Põltsamaa linnavalitsuses majandusnõunik, 6 aastat haridus- ja teadusministeeriumis eelarve talituse juhataja, struktuuritoetuste osakonna rakendustalituse juhataja ja rahandusosakonna asejuhataja, pea 7 aastat sihtasutuse Archimedes finantsjuht-osakonnajuhataja, 3+ aastat veeteede ameti finantsjuht ja peadirektori asetäitja.

Perekonnas on täiskasvanuks sirgunud poeg, kes toimetab Tartus elektroonikaseadmete taaskasutuse täisteenuse pakkumisega tegelevas ettevõttes tiimijuhina.

Taavi Kelder
Vooremaa 03.06.2022