BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//JAEK - ECPv6.16.5//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-WR-CALNAME:JAEK
X-ORIGINAL-URL:https://jaek.ee
X-WR-CALDESC:Events for JAEK
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT1H
X-Robots-Tag:noindex
X-PUBLISHED-TTL:PT1H
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:UTC
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0000
TZOFFSETTO:+0000
TZNAME:UTC
DTSTART:20230101T000000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241105T100000
DTEND;TZID=UTC:20241105T130000
DTSTAMP:20241014T171424Z
CREATED:20241010T062826Z
LAST-MODIFIED:20241014T171424Z
UID:19372-1730800800-1730811600@jaek.ee
SUMMARY:Keskkonnahoidlik ürituskorraldus:  2024. aasta kogemuste pealt 2025. aastasse.
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/keskkonnahoidlik-urituskorraldus-2024-aasta-kogemuste-pealt-2025-aastasse/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/3.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241102T150000
DTEND;TZID=UTC:20241102T223000
DTSTAMP:20241029T103652Z
CREATED:20241028T093622Z
LAST-MODIFIED:20241029T103652Z
UID:20403-1730559600-1730586600@jaek.ee
SUMMARY:E-spordi pidu Jõgeval
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/e-spordi-pidu-jogeval/
LOCATION:Tähepiiri keskus\, Piiri tänav 1\, Jõgeva\, Eesti
CATEGORIES:Kultuur
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/watchparty-Website-1.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5geva Esport":MAILTO:leili.mard@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241030T150000
DTEND;TZID=UTC:20241030T163000
DTSTAMP:20241014T171642Z
CREATED:20241010T204505Z
LAST-MODIFIED:20241014T171642Z
UID:19387-1730300400-1730305800@jaek.ee
SUMMARY:Kindlam\, kui kõhutunne\, ehk kuidas statistika abil oma ettevõtte turusituatsiooni hinnata
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kindlam-kui-kohutunne-ehk-kuidas-statistika-abil-oma-ettevotte-turusituatsiooni-hinnata/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/2.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241024T120000
DTEND;TZID=UTC:20241024T133000
DTSTAMP:20241018T102622Z
CREATED:20241018T102509Z
LAST-MODIFIED:20241018T102622Z
UID:19903-1729771200-1729776600@jaek.ee
SUMMARY:Seminar “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/seminar-kas-eestis-on-suvenemas-hariduslik-ebavordsus/
LOCATION:Veebikeskkond\, Veebikeskkond\, Jõgeva\, Estonia
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/urituse-pais-1350-x-660-px-1-e1728646805958-1-1024x645-1.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241023T130000
DTEND;TZID=UTC:20241023T160000
DTSTAMP:20241015T100142Z
CREATED:20241015T100142Z
LAST-MODIFIED:20241015T100142Z
UID:19494-1729688400-1729699200@jaek.ee
SUMMARY:Podcast: läbipõlemise vältimisest 23. oktoobril
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/podcast-labipolemise-valtimisest-23-oktoobril/
LOCATION:Veebikeskkond\, Veebikeskkond\, Jõgeva\, Estonia
CATEGORIES:Muu,Podcast,Podcast
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/Podcast-23.10.24-labipalemine-FB-event.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241022T090000
DTEND;TZID=UTC:20241022T160000
DTSTAMP:20240923T112959Z
CREATED:20240914T101458Z
LAST-MODIFIED:20240923T112959Z
UID:18780-1729587600-1729612800@jaek.ee
SUMMARY:Jõgevamaa vaimse tervise konverents "Mustmiljon mõttevärki"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/jogevamaa-vaimse-tervise-konverents-mustmiljon-mottevarki/
LOCATION:Põltsamaa Loss\, Põltsamaa loss\, Magnuse saal
CATEGORIES:Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241017T100000
DTEND;TZID=UTC:20241017T160000
DTSTAMP:20240904T144900Z
CREATED:20240904T144732Z
LAST-MODIFIED:20240904T144900Z
UID:18609-1729159200-1729180800@jaek.ee
SUMMARY:Haridusasutuste toitlustuskorralduse teemaline konverents "Toitumisteadlik kool"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/haridusasutuste-toitlustuskorralduse-teemaline-konverents-toitumisteadlik-kool/
LOCATION:Tõrvandi Kool\, Tartumaa
CATEGORIES:Haridusasutused,Konverents,Tervis ja heaolu
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241016T150000
DTEND;TZID=UTC:20241016T163000
DTSTAMP:20241010T203703Z
CREATED:20241005T115215Z
LAST-MODIFIED:20241010T203703Z
UID:19266-1729090800-1729096200@jaek.ee
SUMMARY:Töötukassa pakutavad teenused tegutsevale ettevõtjale.
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/tootukassa-pakutavad-teenused-tegutsevale-ettevotjale/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tootukassa-teenused-ettevotjatele.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241016T110000
DTEND;TZID=UTC:20241016T153000
DTSTAMP:20241007T183323Z
CREATED:20241007T183233Z
LAST-MODIFIED:20241007T183323Z
UID:19299-1729076400-1729092600@jaek.ee
SUMMARY:LEEN-projekti avakonverents
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/leen-projekti-avakonverents/
CATEGORIES:Noored
ATTACH;FMTTYPE=image/webp:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/Allalaaditud-fail.webp
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241009T100000
DTEND;TZID=UTC:20241009T113000
DTSTAMP:20240926T111739Z
CREATED:20240926T111725Z
LAST-MODIFIED:20240926T111739Z
UID:19219-1728468000-1728473400@jaek.ee
SUMMARY:Kohvihommik – Margus Proos
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kohvihommik-margus-proos/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Kohvihommik
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241008T180000
DTEND;TZID=UTC:20241008T193000
DTSTAMP:20250701T132919Z
CREATED:20250701T132356Z
LAST-MODIFIED:20250701T132919Z
UID:21616-1728410400-1728415800@jaek.ee
SUMMARY:Rahatarkuse inspiratsiooniõhtu\, külas on Rahakratt
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/rahatarkuse-inspiratsiooniohtu-kulas-on-rahakratt/
LOCATION:Voore Noortekeskus\, Voore
CATEGORIES:NGTS Mustvee
ORGANIZER;CN="Mustvee Valla Noortekeskus":MAILTO:noortekeskus@mustvee.eu
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241004T100000
DTEND;TZID=UTC:20241004T130000
DTSTAMP:20240906T080310Z
CREATED:20240906T080310Z
LAST-MODIFIED:20240906T080310Z
UID:18638-1728036000-1728046800@jaek.ee
SUMMARY:Jõgevamaa arengupäev. HUBiga või HUBita
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/jogevamaa-arengupaev-hubiga-voi-hubita/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Infopäev,Seminar
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/04/IMG_6607-–-koopia.jpg
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241003T100000
DTEND;TZID=UTC:20241003T150000
DTSTAMP:20240927T104240Z
CREATED:20240911T163937Z
LAST-MODIFIED:20240927T104240Z
UID:18731-1727949600-1727967600@jaek.ee
SUMMARY:Jõgevamaa ettevõtlike naiste konverents 2024
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/naistekonverents2024/
LOCATION:Kuremaa loss\, Kuremaa loss\, Jõgeva maakond\, 48445\, Eesti
CATEGORIES:Konverents
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/09/ettevotlike-naiste-2.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241001T090000
DTEND;TZID=UTC:20241001T170000
DTSTAMP:20240911T151304Z
CREATED:20240911T150026Z
LAST-MODIFIED:20240911T151304Z
UID:18729-1727773200-1727802000@jaek.ee
SUMMARY:Õppereis Võru tööstusaladele
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/oppereis-voru-toostusaladele/
CATEGORIES:õppereis
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/09/kaugtoomoobli-komplekt.jpg
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240925T100000
DTEND;TZID=UTC:20240925T130000
DTSTAMP:20240924T072801Z
CREATED:20240913T121427Z
LAST-MODIFIED:20240924T072801Z
UID:18751-1727258400-1727269200@jaek.ee
SUMMARY:Keskkonnahoidlik Sündmuskorraldus
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/keskkonnahoidlik-sundmuskorraldus/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Koolitus
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240925T090000
DTEND;TZID=UTC:20241113T170000
DTSTAMP:20240902T073639Z
CREATED:20240902T072935Z
LAST-MODIFIED:20240902T073639Z
UID:18362-1727254800-1731517200@jaek.ee
SUMMARY:Koolituskursus koolieelse lasteasutuse õpetajale "Laste toiduteadlikkuse ning söömis- ja liikumisharjumuste kujundamine"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolituskursus-koolieelse-lasteasutuse-opetajale-laste-toiduteadlikkuse-ning-soomis-ja-liikumisharjumuste-kujundamine/
LOCATION:Tartu\, Tartu
CATEGORIES:Haridusasutused,Koolitusprogramm,Liikumine,Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="Tervise Arengu Instituut":MAILTO:liisa.maistrov@tai.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240924T120000
DTEND;TZID=UTC:20240924T210000
DTSTAMP:20240830T071029Z
CREATED:20240828T170938Z
LAST-MODIFIED:20240830T071029Z
UID:18386-1727179200-1727211600@jaek.ee
SUMMARY:Eesti rahvuste päev
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/eesti-rahvuste-paev/
LOCATION:Mustvee Kultuurikeskus\, Tartu 12\, Mustvee\, Eesti
CATEGORIES:Kultuur
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/08/rahvuste-paev-2024-1.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240918T130000
DTEND;TZID=UTC:20240918T170000
DTSTAMP:20240906T100458Z
CREATED:20240906T091438Z
LAST-MODIFIED:20240906T100458Z
UID:18629-1726664400-1726678800@jaek.ee
SUMMARY:Toetused Jõgevamaa ettevõtjatele
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/toetused-jogevamaa-ettevotjatele/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Koolitus
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240917T103000
DTEND;TZID=UTC:20240917T163000
DTSTAMP:20240909T172935Z
CREATED:20240909T172808Z
LAST-MODIFIED:20240909T172935Z
UID:18692-1726569000-1726590600@jaek.ee
SUMMARY:Ideelabor
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/ideelabor/
LOCATION:Põltsamaa Ühisgümnaasium\, Veski tn 5\, Põltsamaa
CATEGORIES:Noored
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/09/456255560_899651062190933_591974754931201261_n.jpg
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240912T100000
DTEND;TZID=UTC:20240912T170000
DTSTAMP:20240822T100616Z
CREATED:20240812T110954Z
LAST-MODIFIED:20240822T100616Z
UID:17970-1726135200-1726160400@jaek.ee
SUMMARY:Koolitusprogramm “Eduka ettevõtluse esimesed sammud”
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolitusprogramm-eduka-ettevotluse-esimesed-sammud/
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240911T173000
DTEND;TZID=UTC:20240911T183000
DTSTAMP:20240904T140003Z
CREATED:20240904T140003Z
LAST-MODIFIED:20240904T140003Z
UID:18595-1726075800-1726079400@jaek.ee
SUMMARY:Kogukonna teeõhtu
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kogukonna-teeohtu/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Kogukonna teeõhtu
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/09/Kogukonna-teeohtu-kuulutus.png
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240911T100000
DTEND;TZID=UTC:20240911T120000
DTSTAMP:20240822T175628Z
CREATED:20240822T174448Z
LAST-MODIFIED:20240822T175628Z
UID:18187-1726048800-1726056000@jaek.ee
SUMMARY:Kohvihommik
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kohvihommik/
CATEGORIES:Infohommik
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/08/456456831_493208573455353_5547990187917255124_n.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240910T140000
DTEND;TZID=UTC:20240910T150000
DTSTAMP:20240902T073945Z
CREATED:20240902T073728Z
LAST-MODIFIED:20240902T073945Z
UID:18485-1725976800-1725980400@jaek.ee
SUMMARY:KOP sügisvooru infopäev taotlejatele
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kop-sugisvooru-infopaev-taotlejatele/
CATEGORIES:Infopäev
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240910T124500
DTEND;TZID=UTC:20240910T163000
DTSTAMP:20240821T145400Z
CREATED:20240816T101529Z
LAST-MODIFIED:20240821T145400Z
UID:18083-1725972300-1725985800@jaek.ee
SUMMARY:Koolitus lasteaia rühmaõpetajatele "Liikuma Kutsuv Lasteaed ja uued liikumismängud"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolitus-lasteaia-ruhmaopetajatele-liikuma-kutsuv-lasteaed-ja-uued-liikumismangud/
LOCATION:Palamuse Lasteaed Nukitsamees\, Pähklimäe 1\, Palamuse Lasteaed Nukitsamees
CATEGORIES:Haridusasutused,Koolitus,Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240824T110000
DTEND;TZID=UTC:20240824T180000
DTSTAMP:20241203T133123Z
CREATED:20241203T131947Z
LAST-MODIFIED:20241203T133123Z
UID:21543-1724497200-1724522400@jaek.ee
SUMMARY:E-spordi turniir "GitGud - League of Legends 2024"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/e-spordi-turniir-gitgud-league-of-legends-2024/
LOCATION:Põhja-Tallinna noortekeskus\, Kopli 98\, Tallinn
CATEGORIES:NGTS Mustvee
ORGANIZER;CN="Mustvee Valla Noortekeskus":MAILTO:noortekeskus@mustvee.eu
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240823T160000
DTEND;TZID=UTC:20240823T173000
DTSTAMP:20240730T105422Z
CREATED:20240730T104857Z
LAST-MODIFIED:20240730T105422Z
UID:17946-1724428800-1724434200@jaek.ee
SUMMARY:Kortermajade renoveerimine KredExi abiga
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kortermajade-renoveerimine-kredexi-abiga/
CATEGORIES:Infopäev,Korteriühistud
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/07/Jogeva-infopaev-1200x630-1.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240820T130000
DTEND;TZID=UTC:20240820T160000
DTSTAMP:20240809T061950Z
CREATED:20240809T061950Z
LAST-MODIFIED:20240809T061950Z
UID:17959-1724158800-1724169600@jaek.ee
SUMMARY:Oma kodu\, kõige kallim- tähistame taasiseseisvumispäeva
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/oma-kodu-koige-kallim-tahistame-taasiseseisvumispaeva/
LOCATION:Põltsamaa roosisaar
CATEGORIES:Kultuur
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/08/20.-augustil-1.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240730T080000
DTEND;TZID=UTC:20240806T170000
DTSTAMP:20250703T120022Z
CREATED:20250703T111740Z
LAST-MODIFIED:20250703T120022Z
UID:24167-1722326400-1722963600@jaek.ee
SUMMARY:Jõgeva valla õpilasmalev
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/jogeva-valla-opilasmalev/
LOCATION:Jõgeva Valla Noortekeskus\, Piiri 1\, Jõgeva
ORGANIZER;CN="J%C3%B5geva Valla Noortekeskus":MAILTO:jaanika.griin@noored.jogeva.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240721T120000
DTEND;TZID=UTC:20240721T210000
DTSTAMP:20240627T072356Z
CREATED:20240627T071328Z
LAST-MODIFIED:20240627T072356Z
UID:17919-1721563200-1721595600@jaek.ee
SUMMARY:Kamari supifestival 2024
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kamari-supifestival-2024/
LOCATION:Kamari küla\, Põltsamaa vald
CATEGORIES:Kontsert
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/06/Kuvatommis-2024-06-27-100958.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20240718T170000
DTEND;TZID=UTC:20240718T183000
DTSTAMP:20241127T081143Z
CREATED:20241127T081122Z
LAST-MODIFIED:20241127T081143Z
UID:21200-1721322000-1721327400@jaek.ee
SUMMARY:Koolitus noortele "1-2-3-4 ja Tehtud"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolitus-noortele-1-2-3-4-ja-tehtud/
LOCATION:Mustvee noortekeskus\, Mustvee noortetuba
CATEGORIES:NGTS Mustvee
ORGANIZER;CN="Mustvee Valla Noortekeskus":MAILTO:noortekeskus@mustvee.eu
END:VEVENT
END:VCALENDAR