BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//JAEK - ECPv6.16.5//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-WR-CALNAME:JAEK
X-ORIGINAL-URL:https://jaek.ee
X-WR-CALDESC:Events for JAEK
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT1H
X-Robots-Tag:noindex
X-PUBLISHED-TTL:PT1H
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:UTC
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0000
TZOFFSETTO:+0000
TZNAME:UTC
DTSTART:20230101T000000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20250123T080000
DTEND;TZID=UTC:20250123T170000
DTSTAMP:20250113T060735Z
CREATED:20250113T054620Z
LAST-MODIFIED:20250113T060735Z
UID:21968-1737619200-1737651600@jaek.ee
SUMMARY:Koolitus „Koduköögist tootjaks“
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolitus-kodukoogist-tootjaks-2/
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20250122T150000
DTEND;TZID=UTC:20250122T180000
DTSTAMP:20250112T151030Z
CREATED:20250112T150033Z
LAST-MODIFIED:20250112T151030Z
UID:21944-1737558000-1737568800@jaek.ee
SUMMARY:Koolituskolmapäev ettevõtjatele - Taotlusvoorud jaanuaris
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolituskolmapaev-ettevotjatele-taotlusvoorud-jaanuaris/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2025/01/Koolituskolmapaev.jpg
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20250122T140000
DTEND;TZID=UTC:20250122T153000
DTSTAMP:20250121T151424Z
CREATED:20250113T053727Z
LAST-MODIFIED:20250121T151424Z
UID:21966-1737554400-1737559800@jaek.ee
SUMMARY:MTÜ liikmeskonna korraldamise talgud
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/mtu-liikmeskonna-korraldamise-talgud/
CATEGORIES:Podcast,Podcast
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2025/01/Tootuba-FB-event-cover_Liikmeskonna-korrastamise-talgud1920-x-1080-px.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20250116T080000
DTEND;TZID=UTC:20250116T170000
DTSTAMP:20250113T060114Z
CREATED:20250112T153157Z
LAST-MODIFIED:20250113T060114Z
UID:21960-1737014400-1737046800@jaek.ee
SUMMARY:Koolitus „Koduköögist tootjaks“
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/koolitus-kodukoogist-tootjaks/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2025/01/472571767_593575140085362_5771351967369933844_n.jpg
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241206T103000
DTEND;TZID=UTC:20241206T153000
DTSTAMP:20241108T175808Z
CREATED:20241108T175808Z
LAST-MODIFIED:20241108T175808Z
UID:20726-1733481000-1733499000@jaek.ee
SUMMARY:Kultuuriministeeriumi esindajate kohtumine Jõgevamaa omavalitsustega
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kultuuriministeeriumi-esindajate-kohtumine-jogevamaa-omavalitsustega/
CATEGORIES:Kultuur
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241205T180000
DTEND;TZID=UTC:20241205T200000
DTSTAMP:20241122T085324Z
CREATED:20241122T085324Z
LAST-MODIFIED:20241122T085324Z
UID:21054-1733421600-1733428800@jaek.ee
SUMMARY:Ettevõtete ja Kodanikeühenduste tunnustamine
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/ettevotete-ja-kodanikeuhenduste-tunnustamine/
CATEGORIES:Kultuur,Tunnustamisõhtu
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2023/12/Ettev.mty_.tunnustamine2023_008_KSepri.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241205T093000
DTEND;TZID=UTC:20241205T143000
DTSTAMP:20241128T065911Z
CREATED:20241128T064723Z
LAST-MODIFIED:20241128T065911Z
UID:21517-1733391000-1733409000@jaek.ee
SUMMARY:Õpiamps 2.0: "Usalduse ehitamine (töös) noortega"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/opiamps-2-0-usalduse-ehitamine-toos-noortega/
LOCATION:Voore Põhikool\, Voore\, Mustvee vald
CATEGORIES:Koolitus,Noored,Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241129T090000
DTEND;TZID=UTC:20241129T123000
DTSTAMP:20241128T064516Z
CREATED:20241128T063550Z
LAST-MODIFIED:20241128T064516Z
UID:21499-1732870800-1732883400@jaek.ee
SUMMARY:Liikumiskoolitus: "Lugu liigutuste taga - liikumistegevused\, mängud ja harjutusvara"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/liikumiskoolitus-lugu-liigutuste-taga-liikumistegevused-mangud-ja-harjutusvara/
LOCATION:Põltsamaa lasteaed\, Kuuse tn 19\, Põltsamaa linn\, Põltsamaa vald
CATEGORIES:Haridusasutused,Koolitus,Liikumine,Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241125T140000
DTEND;TZID=UTC:20241125T150000
DTSTAMP:20241123T142449Z
CREATED:20241123T142449Z
LAST-MODIFIED:20241123T142449Z
UID:21088-1732543200-1732546800@jaek.ee
SUMMARY:Podcast: Annetamine - lihtsaim viis head teha
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/podcast-annetamine-lihtsaim-viis-head-teha/
LOCATION:Youtube
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/11/Podcast-25.11.24-Annetamine_FB-event_-Youtube-LiveStream-1920x1080-1.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241125T140000
DTEND;TZID=UTC:20241125T150000
DTSTAMP:20241122T092548Z
CREATED:20241122T085836Z
LAST-MODIFIED:20241122T092548Z
UID:21057-1732543200-1732546800@jaek.ee
SUMMARY:LIVE Podcast - Annetamine: kõige lihtsam viis head teha
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/21057/
CATEGORIES:Podcast,Podcast
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/11/Podcast-25.11.24-Annetamine_FB-event_-Youtube-LiveStream-1920x1080-1.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241120T150000
DTEND;TZID=UTC:20241120T163000
DTSTAMP:20241111T123148Z
CREATED:20241010T065757Z
LAST-MODIFIED:20241111T123148Z
UID:19380-1732114800-1732120200@jaek.ee
SUMMARY:Praktiline näide 5-eurose päevaeelarvega kampaaniast
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/praktiline-naide-5-eurose-paevaeelarvega-kampaaniast/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/JAEK-ETTEOTJATE-KOOLITUSTE-2024-a-AJAKAVA-i-Esitlus-169.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241114T100000
DTEND;TZID=UTC:20241114T170000
DTSTAMP:20240925T081620Z
CREATED:20240925T081041Z
LAST-MODIFIED:20240925T081620Z
UID:19129-1731578400-1731603600@jaek.ee
SUMMARY:Tervisedenduse konverents 2024: ebavõrdsus tervises – kas paratamatus?
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/tervisedenduse-konverents-2024-ebavordsus-tervises-kas-paratamatus/
LOCATION:Hilton Park Hotelli konverentsikeskuses\, Tallinn
CATEGORIES:Konverents,Tervis ja heaolu,Tervisedendus
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241113T120000
DTEND;TZID=UTC:20241113T133000
DTSTAMP:20241111T131722Z
CREATED:20241111T131722Z
LAST-MODIFIED:20241111T131722Z
UID:20902-1731499200-1731504600@jaek.ee
SUMMARY:Kohvihommik - Kaia Nurk\, Orkla Eesti AS
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kohvihommik-kaia-nurk-orkla-eesti-as/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Kohvihommik
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/11/Kuulutus.png
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241113T100000
DTEND;TZID=UTC:20241113T113000
DTSTAMP:20241111T123058Z
CREATED:20241010T063647Z
LAST-MODIFIED:20241111T123058Z
UID:19377-1731492000-1731497400@jaek.ee
SUMMARY:Rahavoogude juhtimine. kuidas säilitada äritegevuse elujõulisus ebakindlal ajal?
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/rahavoogude-juhtimine-kuidas-sailitada-aritegevuse-elujoulisus-ebakindlal-ajal/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/5.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241108T170000
DTEND;TZID=UTC:20241108T190000
DTSTAMP:20250703T120825Z
CREATED:20250703T120224Z
LAST-MODIFIED:20250703T120825Z
UID:24171-1731085200-1731092400@jaek.ee
SUMMARY:Vestlusõhtu muusik Paul Neitsoviga – inspireeriv vaade elule väljaspool "tavalist rada"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/vestlusohtu-muusik-paul-neitsoviga-inspireeriv-vaade-elule-valjaspool-tavalist-rada/
LOCATION:Jõgeva Valla Noortekeskus\, Piiri 1\, Jõgeva
CATEGORIES:NGTS,NGTS Jõgeva,Noored
ORGANIZER;CN="J%C3%B5geva Valla Noortekeskus":MAILTO:jaanika.griin@noored.jogeva.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241107T160000
DTEND;TZID=UTC:20241107T170000
DTSTAMP:20241105T072055Z
CREATED:20241105T070740Z
LAST-MODIFIED:20241105T072055Z
UID:20707-1730995200-1730998800@jaek.ee
SUMMARY:TAI kutsub tasuta e-sigarettide teemalisele veebiseminarile
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/tai-kutsub-tasuta-e-sigarettide-teemalisele-veebiseminarile/
LOCATION:Veebikeskkond\, Veebikeskkond\, Jõgeva\, Estonia
CATEGORIES:Seminar,Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="Tervise Arengu Instituut":MAILTO:liisa.maistrov@tai.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241106T150000
DTEND;TZID=UTC:20241106T163000
DTSTAMP:20241014T171336Z
CREATED:20241010T063124Z
LAST-MODIFIED:20241014T171336Z
UID:19375-1730905200-1730910600@jaek.ee
SUMMARY:Kuidas seadused kaitsevad inimest\, toodet ja ettevõtet.
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kuidas-seadused-kaitsevad-inimest-toodet-ja-ettevotet/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/4.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241105T100000
DTEND;TZID=UTC:20241105T130000
DTSTAMP:20241014T171424Z
CREATED:20241010T062826Z
LAST-MODIFIED:20241014T171424Z
UID:19372-1730800800-1730811600@jaek.ee
SUMMARY:Keskkonnahoidlik ürituskorraldus:  2024. aasta kogemuste pealt 2025. aastasse.
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/keskkonnahoidlik-urituskorraldus-2024-aasta-kogemuste-pealt-2025-aastasse/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/3.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241102T150000
DTEND;TZID=UTC:20241102T223000
DTSTAMP:20241029T103652Z
CREATED:20241028T093622Z
LAST-MODIFIED:20241029T103652Z
UID:20403-1730559600-1730586600@jaek.ee
SUMMARY:E-spordi pidu Jõgeval
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/e-spordi-pidu-jogeval/
LOCATION:Tähepiiri keskus\, Piiri tänav 1\, Jõgeva\, Eesti
CATEGORIES:Kultuur
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/watchparty-Website-1.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5geva Esport":MAILTO:leili.mard@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241030T150000
DTEND;TZID=UTC:20241030T163000
DTSTAMP:20241014T171642Z
CREATED:20241010T204505Z
LAST-MODIFIED:20241014T171642Z
UID:19387-1730300400-1730305800@jaek.ee
SUMMARY:Kindlam\, kui kõhutunne\, ehk kuidas statistika abil oma ettevõtte turusituatsiooni hinnata
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kindlam-kui-kohutunne-ehk-kuidas-statistika-abil-oma-ettevotte-turusituatsiooni-hinnata/
LOCATION:Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus\, Aia 2\, Jõgeva
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/2.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241024T120000
DTEND;TZID=UTC:20241024T133000
DTSTAMP:20241018T102622Z
CREATED:20241018T102509Z
LAST-MODIFIED:20241018T102622Z
UID:19903-1729771200-1729776600@jaek.ee
SUMMARY:Seminar “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/seminar-kas-eestis-on-suvenemas-hariduslik-ebavordsus/
LOCATION:Veebikeskkond\, Veebikeskkond\, Jõgeva\, Estonia
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/urituse-pais-1350-x-660-px-1-e1728646805958-1-1024x645-1.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241023T130000
DTEND;TZID=UTC:20241023T160000
DTSTAMP:20241015T100142Z
CREATED:20241015T100142Z
LAST-MODIFIED:20241015T100142Z
UID:19494-1729688400-1729699200@jaek.ee
SUMMARY:Podcast: läbipõlemise vältimisest 23. oktoobril
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/podcast-labipolemise-valtimisest-23-oktoobril/
LOCATION:Veebikeskkond\, Veebikeskkond\, Jõgeva\, Estonia
CATEGORIES:Muu,Podcast,Podcast
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/Podcast-23.10.24-labipalemine-FB-event.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241022T090000
DTEND;TZID=UTC:20241022T160000
DTSTAMP:20240923T112959Z
CREATED:20240914T101458Z
LAST-MODIFIED:20240923T112959Z
UID:18780-1729587600-1729612800@jaek.ee
SUMMARY:Jõgevamaa vaimse tervise konverents "Mustmiljon mõttevärki"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/jogevamaa-vaimse-tervise-konverents-mustmiljon-mottevarki/
LOCATION:Põltsamaa Loss\, Põltsamaa loss\, Magnuse saal
CATEGORIES:Tervis ja heaolu
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241017T100000
DTEND;TZID=UTC:20241017T160000
DTSTAMP:20240904T144900Z
CREATED:20240904T144732Z
LAST-MODIFIED:20240904T144900Z
UID:18609-1729159200-1729180800@jaek.ee
SUMMARY:Haridusasutuste toitlustuskorralduse teemaline konverents "Toitumisteadlik kool"
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/haridusasutuste-toitlustuskorralduse-teemaline-konverents-toitumisteadlik-kool/
LOCATION:Tõrvandi Kool\, Tartumaa
CATEGORIES:Haridusasutused,Konverents,Tervis ja heaolu
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241016T150000
DTEND;TZID=UTC:20241016T163000
DTSTAMP:20241010T203703Z
CREATED:20241005T115215Z
LAST-MODIFIED:20241010T203703Z
UID:19266-1729090800-1729096200@jaek.ee
SUMMARY:Töötukassa pakutavad teenused tegutsevale ettevõtjale.
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/tootukassa-pakutavad-teenused-tegutsevale-ettevotjale/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Koolitus,Koolitusprogramm
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tootukassa-teenused-ettevotjatele.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241016T110000
DTEND;TZID=UTC:20241016T153000
DTSTAMP:20241007T183323Z
CREATED:20241007T183233Z
LAST-MODIFIED:20241007T183323Z
UID:19299-1729076400-1729092600@jaek.ee
SUMMARY:LEEN-projekti avakonverents
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/leen-projekti-avakonverents/
CATEGORIES:Noored
ATTACH;FMTTYPE=image/webp:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/10/Allalaaditud-fail.webp
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241009T100000
DTEND;TZID=UTC:20241009T113000
DTSTAMP:20240926T111739Z
CREATED:20240926T111725Z
LAST-MODIFIED:20240926T111739Z
UID:19219-1728468000-1728473400@jaek.ee
SUMMARY:Kohvihommik – Margus Proos
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/kohvihommik-margus-proos/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Kohvihommik
ORGANIZER;CN="Kesk-Eesti Ettev%C3%B5tlusinkubaator":MAILTO:inkubaator@kesk-eesti.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241008T180000
DTEND;TZID=UTC:20241008T193000
DTSTAMP:20250701T132919Z
CREATED:20250701T132356Z
LAST-MODIFIED:20250701T132919Z
UID:21616-1728410400-1728415800@jaek.ee
SUMMARY:Rahatarkuse inspiratsiooniõhtu\, külas on Rahakratt
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/rahatarkuse-inspiratsiooniohtu-kulas-on-rahakratt/
LOCATION:Voore Noortekeskus\, Voore
CATEGORIES:NGTS Mustvee
ORGANIZER;CN="Mustvee Valla Noortekeskus":MAILTO:noortekeskus@mustvee.eu
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241004T100000
DTEND;TZID=UTC:20241004T130000
DTSTAMP:20240906T080310Z
CREATED:20240906T080310Z
LAST-MODIFIED:20240906T080310Z
UID:18638-1728036000-1728046800@jaek.ee
SUMMARY:Jõgevamaa arengupäev. HUBiga või HUBita
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/jogevamaa-arengupaev-hubiga-voi-hubita/
LOCATION:JAEKi seminariruum\, Aia tn 2\, Jõgeva\, 48306\, Eesti
CATEGORIES:Infopäev,Seminar
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/04/IMG_6607-–-koopia.jpg
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=UTC:20241003T100000
DTEND;TZID=UTC:20241003T150000
DTSTAMP:20240927T104240Z
CREATED:20240911T163937Z
LAST-MODIFIED:20240927T104240Z
UID:18731-1727949600-1727967600@jaek.ee
SUMMARY:Jõgevamaa ettevõtlike naiste konverents 2024
DESCRIPTION:Hea laste ja noortega töötav spetsialist! Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar\, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.  Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad\, kooliõpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, õpilaskodu kasvatajad\, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud! Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi\, praktikaid\, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.  								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n				\n				\n									PÄEVAKAVA:09.30–10.00   Tervitusamps10.00–10.05   Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas10.05–10.45   Tervisedendaja\, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”10.45–11.00   Jagunemine töötubadesse11.00–11.45   Töötuba I (töötubade valik avaneb registreerumisel rippmenüüst)12.00–12.45   Töötuba II12.45–13.30   Lõunapaus13.30–14.15   Töötuba III14.20–15.00   Päeva kokkuvõte aulas 								\n				\n				\n				\n							\n			\n						\n		\n						\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									TÖÖTOAD:TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit\, kiirematel on rohkem valikuid! Kui sa ei leia mingil kellaajal endale huvipakkuvat töötuba\, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Enamus teemasid on päevakavas esindatud kahel korral\, kuid paar töötuba toimub ka vaid üks kord. Vastavalt töötoale mahub osalema ca 20-25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida\, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes. 🟣 Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele\, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse\, kes peaks nende noortega tegelema – perekond\, KOV\, kool\, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele\, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus\, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele\, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas. Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis\, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala). 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja\, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid\, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad\, kuidas suunata ja innustada õppijaid\, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse\, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut. Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ning laste ja noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.  								\n				\n				\n				\n									🟣 Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem\, mis nõuab varajast märkamist\, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme\, miks väljalangevuse näitajad halvenevad\, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi\, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest. Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht\, vanemlike oskuste edendaja\, riiklik perelepitaja ja ema\, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada erinevatel tasanditel\, näiteks suhetes lastevanematega või kolleegide vahel. Kõik osapooled saavad HÄÄLE\, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada\, mida on vaja\, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu. Töötuba sobib ideaalselt nii kooli\, lasteaia kui ka teistele spetsialistidele\, kes töötavad laste ja noortega.  Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog\, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja\, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik\, MTÜ Tee Tulevikku asutaja\, juhatuse liige. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne\, rahulolu\, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA on kasutatav algklassides tavapärase õppetöö osana ja metoodika aitab õpetajal lihtsate ning mänguliste klassijuhtimistehnikatega luua toetavat õpikeskkonda ja arendada laste enesejuhtimise- ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Eneseregulatsioon hõlmab endas keskendumist\, sujuvat tähelepanu ümberlülitamist\, toimetulekut tugevate tunnetega ja oma käitumise kohandamist vastavalt olukorrale. VEPA puhul on suur rõhk koostööl\, üksteise märkamisel ja tunnustamisel\, mis toetab laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning enesehinnangut. VEPA-metoodika hõlmab endas mitmeid universaalseid nippe\, mida on võimalik ka lasteaias rakendada.   Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul\, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta\, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele\, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi\, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega\, kuidas kavandada muutusi.  Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse\, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks\, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine). Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja\, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet. 								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel\, kui seda kõige enam vaja oleks\, ehk siis\, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega\, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal. Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.   								\n				\n					\n				\n		\n					\n				\n				\n									🟣 Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks\, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena\, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus\, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik\, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega\, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid\, õppejuhid\, õpetajad\, tugispetsialistid\, noorsootöötajad\, haridusspetsialistid\, lastekaitsespetsialistid\, noorte heaoluspetsialistid\, õpilaskodu kasvatajad\, kriminaalhooldusametnikud\, piirkonnapolitsei\, prokuratuur\, töötukassa ametnikud\, jne. Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist\, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises. 								\n				\n				\n				\n									🟣 Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid\, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme\, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega\, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid\, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega\, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata\, toetada ja nende enesearengut edendada. Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist. 								\n				\n				\n				\n									\n					\n						\n									REGISTREERIMINE\n					\n					\n				\n								\n				\n				\n				\n									Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini. 								\n				\n				\n				\n																														\n				\n				\n				\n							\n			\n		\n						\n				\n				\n				\n									Lisainfo: Eva-Kristi Hein\, 5333 5950\, eva-kristi.hein@jaek.ee Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”\, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
URL:https://jaek.ee/event/naistekonverents2024/
LOCATION:Kuremaa loss\, Kuremaa loss\, Jõgeva maakond\, 48445\, Eesti
CATEGORIES:Konverents
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://jaek.ee/wp-content/uploads/2024/09/ettevotlike-naiste-2.png
ORGANIZER;CN="J%C3%B5gevamaa Arendus- ja Ettev%C3%B5tluskeskus":MAILTO:info@jaek.ee
END:VEVENT
END:VCALENDAR