Investeeringud ei tule Jõgevamaale iseenesest
7. oktoobril Jõgeval toimunud Ettevõtlusnädala vestlusringis „Investeerimise võimalikkusest Jõgevamaal“ arutleti, mida maakond investorile pakkuda suudab ning kuidas jõuda ettevõtluse arendamisel ettevõtjate, omavalitsuste ja kogukonna koostööni.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud kohtumisel avas teemat Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Invest in Estonia esindaja Mirjam Eerma. Ettevõtjate kogemusi jagasid Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees Georg Caius Kutsar ja Orthez OÜ juht Ülar Poom. Arutelu juhtis Jõgeva vallavanem Karro Külanurm.
Investor otsib toimivat ettevõtluskeskkonda
Mirjam Eerma sõnul on konkurents investeeringute pärast tihenenud ning Eesti peab arvestama ka Läti ja Leedu aktiivse tegevusega. EISi tegevuses on senisest suurema tähelepanu all strateegiliselt olulised ja suure majandusliku mõjuga investeeringud. Investeeringud tähendavad seejuures nii uute välisettevõtete tulekut kui ka juba Eestis tegutsevate ettevõtete laienemist.
Asukohta valides hindab investor sobiva maa või tootmishoone kõrval elektrivõimsust, tööjõu kättesaadavust, transpordiühendusi, koostööpartnereid ja veel paljut muud. Oluline on asjaajamise kiirus ning kindlus, et riigi ja omavalitsuse pikaajalised plaanid ei muutu ootamatult.
Jõgevamaa ei ole välisinvestori jaoks tavaliselt esimene valik: sageli vaadatakse esmalt Tallinnasse ja Harjumaale või Tartusse. Võimalus tekib siis, kui siin leidub ettevõtte vajadustele vastav tootmiskoht, ressurss või partner. Selleks tuleb piirkonna võimalused kaardistada ja osata neid tutvustada.
Arutelus käsitleti tööstusalade kaardirakendust, kuhu koondatakse andmeid võimalike tootmiskohtade ja taristu kohta. Kaardi väärtus sõltub aga sellest, kas pakutavate maa-alade, hoonete ja tehniliste võimaluste kohta on olemas ajakohane teave.
Kohalikud ettevõtted investeerivad ka keerulisel ajal
Puidust uksi ja aknaid tootva Orthez OÜ juht Ülar Poom kirjeldas ettevõtte järkjärgulist arengut alates 1990. aastatest. Ligikaudu 14 inimesele tööd andev ettevõte on investeerinud tootmishoonetesse ja seadmetesse ning kasutanud muu hulgas Keskkonnainvesteeringute Keskuse ressursitõhususe toetust. Toodang jõuab nii Eesti ettevõteteni kui ka välisturgudele.
Ülar Poomi sõnul peab iga investeering lähtuma tegelikust vajadusest ja ettevõtte võimalustest. Ettevõtja ootab riigilt ja omavalitsuselt ka mõistlikku asjaajamist. Korduvalt lisanduvad bürokraatlikud nõudmised võtavad aega, mida oleks vaja põhitegevuseks.
Georg Caius Kutsar rõhutas, et Coopi kaubamärgi all tegutsev Jõgeva Majandusühistu on kohalik ettevõte, mille teenitud tulu suunatakse ettevõtte arendamisse ja kogukonna toetamisse. Jõgeva- ja Tartumaal 24 kauplust pidav ühistu investeeris 2025. aastal põhivarasse ligikaudu 5,4 miljonit eurot. Jõgeva Majandusühistul on 235 töötajat ning 3323 liiget ehk klientomanikku.
Coopi ühised sisseostud, logistika ja tugiteenused aitavad kulusid kokku hoida. Samal ajal mõjutavad kaubandust ostujõu vähenemine ja tugev konkurents. Kaupluste ning tehnoloogia uuendamise vajadus püsib ka müügitulu languse ajal.
Omavalitsus peab teadma oma võimalusi
Karro Külanurm küsis, kuhu peaks piiratud eelarvega omavalitsus oma jõu suunama: ettevõtlusalade arendamisse, elukeskkonda, nõustamisse või piirkonna turundamisse?
Mõttevahetuses rõhutati kiire ja sisulise koostöö ning kokkulepete järjepidevuse tähtsust. Suure investeeringu ettevalmistamine võib võtta aastaid ning ettevõtja vajab kindlust ka juhtide või ametnike vahetumisel.
Mirjam Eerma tutvustas võimalust otsida uusi investeeringuid olemasolevate ettevõtete ja ressursside ümber. Jõgevamaal võiks see tähendada näiteks põllumajanduse kõrvalsaaduste väärindamist või puidutööstusega seotud uute toodete ja teenuste arendamist. Nii saaks uus ettevõte toetuda kohalikele partneritele ning pakkuda omakorda neile uusi võimalusi. Küsimus on selles, mida saaks maakonnas olemasolevast ressursist rohkem valmistada ning millised tegevused võiksid üksteist täiendada.
Tööjõu järelkasvu puhul tõusis esile ettevõtjate enda roll praktikakohtade pakkumisel ja noorte väljaõpetamisel. Arenduskeskus tutvustas ka koos teiste Lõuna-Eesti maakondadega käivitatavat meedet mikro- ja väikeettevõtete töötajate oskuste parandamiseks.
Vajalik teenus võib kohata vastuseisu
Ettevõtluse arendamise keerulisemat poolt näitas arutelus esile kerkinud lemmikloomakrematooriumi kavandamine Jõgeva valda. Plaanitav ettevõtmine ühendab lemmikloomade tavanditeenused ja tuhastamise, kuid on tekitanud kohalike elanike vastuseisu.
Arutelus osutati sellele, kui palju sõltub inimeste suhtumine teabe jagamise ajast ja viisist. Mirjam Eerma rõhutas vajadust selgitada kogukonnale nii tegevuse võimalikke mõjusid kui ka piirkonnale tekkivat kasu. Ettevõtluse arendamine ja elanike huvide kaitsmine ei peaks olema vastandlikud eesmärgid.
See näide jätab õhku laiema küsimuse: kuidas arendada ettevõtlust, mille pakutavat teenust vajatakse, kuid mille rajamisele on kogukond vastu? Kuidas leida lahendus, mis arvestab elanike põhjendatud muredega ja annab ettevõtjale võimaluse tegutseda?
Vestlusringis rõhutati, et uute investorite otsimise kõrval tuleb hoida tingimusi, milles praegused ettevõtted tahavad edasi tegutseda ja investeerida. Maakonna pakkumine peab toetuma teadmisele, milline tööjõud, taristu ja koostöövõrgustik siin olemas on ning mida on vaja juurde arendada.
Investeeringute ootamine toob seega kaasa küsimuse ka meile endile: millist ettevõtlust me oma maakonda tahame ning mida oleme selle toimimiseks valmis tegema?
Artikkel on ilmunud Vooremaas