JÕGEVAMAAL FILMITUD MÄNGUFILMID
Kuldne sügis hakkab talvele teatepulka üle andma ning ilmade jahenedes kipume õhtuti üha rohkem filme vaatama. Üks mõnus viis saada inspiratsiooni, kuhu meie kaunil Eestimaal minna, on vaadata Eesti filme ja arvata, kus need üles on filmitud.
Missugused linateosed on aga filmitud Jõgevamaal? Kas tunned filmi võttepaiga järgi ära ka filmi? Jõgevamaad saab seostada näiteks ainult üheksa mängufilmi ja ühe telemängufilmiga, ent see-eest on nende hulgas ka meie kinopubliku sajandi lemmikfilm, Arvo Kruusemendi „Kevade“ ning selle järjed „Suvi“ ja „Sügis“.
Palamusel Talve filmi esilinastusel oli publiku hulgas praegune pensionär, omaaegne kinomehaanik Enn Reimets, kes sealsamas saalis pool sajandit tagasi näitas filmi „Kevade”. Põlvkondade sidususest rääkides- otsides maailma filmiloost sedaviisi läbi ühe põlvkonna tehtud filmiprojekte, nagu seda on Arvo Kruusemendi „Kevade”, ”Suvi”, ”Sügis” ja Ergo Kulla „Talve” – siis ilmselt sellist analoogi ei leia.
KEVADE – Torma kiriku tornis
Filmi võttekohtade leidmine ei olnud lihtne, sest vaateid risustasid elektriliinid ja telefonipostid. Paunvere, Saare ja Raja vahelist teed Palamuse lähiümbruses ei leitudki, sest koht filmiti alles paarkümmend kilomeetrit Tartu pool. Sinna istutati ka mitmeid tonne kaalunud vana paju, mille kohaletoimetamisega Jõgeva mehed kõvasti vaeva nägid. Kirikutorni võtted otsustati teha Torma kirikus ja seda sel põhjusel, et kraanaga sai tornile ligi sõita ning üleval tornis oli ruumi, et filmimehed ära mahuksid.
Tormas tasub külastada veel talveküla ja matkata C.R Jakobsoni radadel
1969 | Mängufilm | Režissöör: Arvo Kruusement
Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu – tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.
TALVE – Kassinurme hiis
Kassinurme lõkkekoht asub Vaiga-Kassinurme maalinnas. Hiiekoht on üks vanemaid pühakohti Eestimaal. See on ajaloohuviliste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Taastatud on muinaslinnuse fragment, paigaldatud mitmed infotahvlid.
Selles väega kohas filmiti „Talve” külapeo stseen, kus „poisid omavahel kaklema lähevad”. Kassinurme hiis on kõigile avatudenergia kogumise paik.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal
SELTSIMEES LAPS – Saare järve allee
Kas tuleb tuttav ette? Need on vaated kaunile alleele, mis mängib olulist rolli südamlikus ja kaasahaaravas Leelo Tungla elust rääkivas filmis “Seltsimees laps”.
Nii nagu väikesele Leelole filmis, on see allee olnud kooli- ja koduteeks juba kahele põlvkonnale järveäärsetele, kes seda mööda igal hommikul ja õhtul sammunud on. Erinevalt filmist asub allee ühes otsas aga ajalooline Saare mõisapark ja teises otsas Saare järv koos Saare järve puhkemajaga. Matkanaudingu saab Saare järve matkarajalt.
2018 | Mängufilm | Režissöör: Moonika Siimets
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel “Seltsimees laps ja suured inimesed” ning “Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed”. Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
TALVE – Kuremaa veski
Kuremaa veski kuulub Kuremaa mõisa hoonetekompleksi, mis ehitati 19.sajandil ning avati renoveerituna
2009. aastal.
Esimesel korrusel asub kaminaga peosaal ja müügilett. Teisel korrusel saab korraldada näitusi ja koolitusi. Kolmandal korrusel on ekspositsioon Eestis leiduvatest Hollandi tüüpi tuulikutest. Neljandal, kõige kõrgemal korrusel on vaateaknad, kust avaneb suurepärane vaade Vooremaale. Nii suurepärane, et veski juures filmiti stseen filmist „Talve”, kus tütar vanale Ollepile „elutarkust” õpetab.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
KEVADE – Palamuse O.Lutsu
Kihelkonnakoolimuuseum
Arno on hulk aega koolitoa aknast välja vaadanud, justkui aru pidades. Nüüd näib ta otsusele jõudvat, läheb kiiresti Tõnissoni juurde, kes parajasti oma raamatupambule nööri ümber seob, ja ütleb: „Mina lähen räägin selle asja kooliõpetajale ära.”
Selleks, et Kevade radadel rohkem seigelda, tuleb külastada Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi.
1969 | Mängufilm | Režissöör: Arvo Kruusement
Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu – tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.
KESKEA RÕÕMUD – Põltsamaa sillad
Tavainimeste elust 1980ndate tühikäigul tuuritavas Eesti NSVs pakkus „Keskea rõõmud” (1986) äratundmis-rõõmu. Valentin Kuik oli stsenaariumit kirjutades silmas pidanud konkreetseid osatäitjaid, Lembit Ulfsaki lavastus lisas tõsisele filmile mängulisust.
Põltsamaa on kuulus koht selle poolest, et selles ilusas linnas filmiti mitu stseeni sellest filmist. Filmis minnakse ka Põltsamaal kaubamajja, kuid see ei ole siiski Põltsamaal filmitud. Kohtu silla ja üle suure silla aga reisisellid sõidavad-jalutavad. Kohtu silla võtted võeti purki kraanalt. Põltsamaal on tänagi põnev ja kohti mida külastada on rohkem, kui üheksa.
1986 | Mängufilm | Režissöör: Lembit Ulfsak
Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska keegi oodata.
TALVE – Kuremaa
„Kui Arno isaga koolimajja jõudis…” – „Kevade” algust teame me kõik.
”Talve” tegevustikku raamib aga Arno Tali poja, Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga.
Seda episoodi filmist, kui „Arno poeg jälle koduradadele jõudis”, filmiti Kuremaal, vana küüni juures. Küünist mööduv tee viib Jõgevale, mida on läbi aegade armastanud erinevad romantikud. Tutvu näiteks Betti Alveri pärandiga.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal
NOORED KOTKAD – Linnanõmme Mustvees
Mustvees, Linnanõmmes, filmiti filmi esimesed kaadrid ja Theodor Lutsu meenutused kõlavad nii:
“Laenasime “vaenlase sõdurite” jaoks ratsarügemendist vene poolkasukaid ja talvemütse — papahasid, ning sõitsime siis kogu selle varustusega ja näitlejatega Kooki omnibusel Mustvesse. Olin oma sõjastseenide filmimiseks kujutlenud künklist metsamaastikku, umbes sellist, nagu seda leidub Petserimaal, kuid kohale jõudes leidsin eest täiesti lageda nõmmepealse, mille taga algas tihe mets nagu müür. Kohapeal kutsuti seda seljandikku “Linnanõmmeks” ja siin käidi alevi loomi karjatamas.”
Linnanõmme küla asus Sonda-Mustvee raudtee kõrval ja raudtee sulgemisega 1968 hääbusid ka selle ääres olnud külad. Täna on alles kaunis metsatee ja „vana raudteetamm”, mis on tervisesportlaste lemmik matkarada. Tule tutvu Mustvee mitmekesise kultuurilooga.
1927 | Mängufilm | Režissöör: Theodor Luts
Vabadussõjas osalenud Theodor Lutsu debüütmängufilm, Eesti esimene sõjafilm kujutab noori mehi, kes linnast ja maalt läksid võitlema Eesti Vabariigi eest. Tummfilm sisaldab palju efektseid lahingukaadreid. Vabadussõja-aineline “Noored kotkad” on üks väheseid enne 1940. aastat tehtud eesti mängufilmidest, mis on peaaegu tervikuna säilinud. Tegelased on kolm sõjasõpra, noored mehed maalt ja linnast, kes isamaa eest võideldes elavad läbi nii riskantseid kui romantilisi hetki, kaotamata vahvust, külma verd ja huumorimeelt. Filmi iseloomustavad mastaapsed lahingustseenid ja patriotismipaatos. 2007.a jõudis see tummfilm digitaalselt taastatuna taas suurele ekraanile spetsiaalselt selleks puhuks kokku pandud saatemuusikaga.
TALVE – Kääpa
Kui filmi „Talve” näidati Saare rahvamajas, siis rõõmustasid kohalikud: kopsakas tükk sellest filmist on tehtud ju meie juures – osa lausa samas saalis, kus filmi vaatame. Nii tore on vaadata ekraanile ja siis seinale ja näha sama seinamaalingut. Siin ronib Kiire poeg välja Saare valla I vallamajast, mis praegu uue hingamise ootel. Kalevipoja koda hoiab ja tutvustab eestaste jaoks teisigi olulisi kangelasi.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal
TALVE – Aruküla mägi
Kuni Arno Tali Austrias kooliõpetaja ametit pidas, hoidsid talul silma peal sugulased. Täna on Aruküla mäel kettagolfi rada. Samuti on mäel tähistatud Struve kaare mõõdistuspunkt.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
KEVADE – Luua mõis ja metsanduskool
Esimest sõda saksapoistega, kui Toots karjus: “Valu punanahkadele!” filmiti Palamusel, saksapoisid hüppasid aga üle aia põgenedes otse Luua mõisa ette.
Täna asub seal Luua metsanduskooli õppehoone ja õpilaskodu.
Raja tagakamber tekitati Luua kultuurimajja, kus täna asub Luua Metsanduskool. Kas sa teadsid, et looduskaunis kohas on ka väike majutus?
1969 | Mängufilm | Režissöör: Arvo Kruusement
Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu – tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.
TALVE – Sordi mõis
Maaelu teadmuskeskuse asukoht, kutsutakse kohalikus kõnekeeles Sordiks – nimetus tuleneb siinsest sordiaretusjaamast. Hoonete vahel filmiti kaadreid, kus peeti pingelisi sõnasõdasid.
Sordis tehakse tänapäevalgi olulist teadust. Siin tegutseb Maaelu Teadmuskeskus.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
SUVI – Palamuse
Enamik „Suve” võtteid tehti Palamusel. Pulmasõitu filmides juhtus intsident, mis oleks võinud üsnagi kurvalt lõppeda. Stseenis, kus pulmarong tuleb hooga mööda teed ja on vaja võtta üsna järsk kurv vasakule, lendas Tootsi isa mänginud Jüri Järvet ühe duubli ajal kurvis saanist välja ja jäi taga sõitnud ree jalaste vahele. Oli õnnelik õnnetus, Järvet tõusnud püsti, kloppinud ennast puhtaks ja öelnud Kruusemendile: ära muretse, mul oleks tulnud riiklikud matused! Ta oli värskelt saanud Nõukogude Liidu rahvakunstnikuks. Palamusele tasub tulla septembris, ikka Suure Paunvere väljanäituse ajaks.
1976 | Mängufilm | Režissöör: Arvo Kruusement Krutskimees Joosep Toots ja hädavares Jorh Adniel Kiir püüavad võita Raja Teele südant ja kätt, ent tujukas peretütar hoiab ise oma saatuse ohje. Armsaks saanud tegelaste rollides on taas „Kevade“ osatäitjad. „Suves“ kangastub humoorikas võtmes möödunud sajandi alguskümnendite elu ja olu, lüürilise alatooni annab kaunis loodus ja “Kevadest” tuttav muusika.
TALVE – Kallivere mägi
Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud piklikud voored. Filmitegijad on osanud seda hinnata ja ühel kaunimal, Kallivere voorel puistas oma isa tuha laiali noor Arnold. Selleks, et neid vaateid ise nautida, on mõistlik peatuda Voore puhkekeskuses.
2019 | Mängufilm | Režissöör: Ergo Kuld
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal. Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
Leht on koostatud Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) turismikorralduse eriala praktikatööna.
Autor: Laidi Zalekešina
Kasutatud materjalid: Eesti Filmi Andmebaas, A. Koppel “Kevade. Suvi. Sügis.”
Pildid: Laidi Zalekešina, Aive Tamm, Rain Rähn, Piret Haav, Väino Valdmann, Robert Lang.
