Hea laste ja noortega töötav spetsialist!
Taaskord toimub haridus- ja noortevaldkonna kogemusseminar, mille fookuseks on laste ja noorte heaolu toetamine ning selle süsteemne arendamine läbi ennetustegevuste. Toimivaid praktikaid ja meetodeid laste ja noortega töötamisel jagavad nii Jõgevamaa enda praktikud kui ka meie head külalised. Seminar “Kogemuste kompass” toimub 17. aprillil Jõgeva Põhikoolis.
Töötubade teemad pakuvad väärtuslikku sisu kõigile – olgu selleks lasteaiaõpetajad, kooliõpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad, õpilaskodu kasvatajad, lastekaitsespetsialistid või teised laste ja noortega töötavad spetsialistid. Kõik huvilised on lahkesti oodatud!
Tule ja saa osa võimalusest jagada kogemusi, praktikaid, koguda uusi teadmisi ja laiendada oma oskuste pagasit.
Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini.
PÄEVAKAVA:
09.30–10.00 Tervitusamps
10.00–10.05 Sissejuhatus päeva Jõgeva Põhikooli aulas
10.05–10.45 Tervisedendaja, koolitaja ja superviisor Elo Paap: “Spetsialisti roll noore heaolu kujundamisel”
10.45–11.00 Jagunemine töötubadesse
11.00–11.45 Töötuba I
12.00–12.45 Töötuba II
12.45–13.30 Lõunapaus
13.30–14.15 Töötuba III
14.20–15.00 Päeva kokkuvõte aulas
TÖÖTOAD:
TÄHELEPANU! Igal töötoal on osaluse limiit, kiirematel on rohkem valikuid! Kui mingil kellaajal sa ei leia endale huvipakkuvat töötuba, siis ilmselt on see juba täitunud või toimub mõne teise sessiooni raames. Vastavalt töötoale mahub osalema 20 kuni 25 registreerujat. Osalejate arvu täitumisel kustub töötuba valikust. Seega tasub aegsasti oma osalus registreerida, et tagada võimalus osaleda endale meelepärastes töötubades või aruteludes.
Rauno Klaos: “Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?” / Töötuba keskendub riskikäitumisega noortele, nende probleemide põhjustele ja toetamise võimalustele. Arutletakse, kes peaks nende noortega tegelema – perekond, KOV, kool, politsei või muud asutused – ning mida peidab endas nn „probleemsuse“ kattekiht. Samuti otsitakse vastuseid küsimusele, kas noore ajutine eraldamine ühiskonnast on uus võimalus, lõplik lahendus või hoopis väljakutse tugivõrgustikule. Töötoas keskendutakse ka sellele, kuidas aidata noortel pärast eraldusperioodi jätkata elu ja haridusteed oma kogukonnas.
Rauno Klaosel on 20-aastane kogemus kriminaalpolitseis, neist 13 aastat erinevate struktuuriüksuste/valdkondade juhina. Hetkel töötab ta kaheksandat aastat Maarjamaa Hariduskolleegiumi järelevalve juhina ja viiendat aastat Viljandi Haigla täiskasvanute akuutpsühhiaatria osakonnas (Jämejala).
Annika Madisson ja Annika Kreitsman: “Õpetaja kui kompass – eduarhitekti õpituba” / Õpetaja on rohkem kui teadmiste edastaja – ta on suunanäitaja, kes kujundab õppija eneseusku ja arenguvõimalusi. Õpituba tutvustab positiivse pedagoogika põhimõtteid, mis aitavad õpetajatel kujundada toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda. Osalejad õpivad, kuidas suunata ja innustada õppijaid, kasutada tunnustamist ning keskenduda tugevustele ja eduelamuste loomisele. Praktiliste näidete ja refleksiooni abil saab positiivse lähenemise viia igapäevatöösse, et toetada nii laste kui ka täiskasvanute arengut.
Õpituba viivad läbi Põltsamaa Valla Lasteaia direktor Annika Madisson ja õppejuht Annika Kreitsman. Nende kireks on positiivse pedagoogika rakendamine ja laste ning noorte toetamine läbi tugevuste märkamise.
Maia Kärdla: “Süsteemsed lahendused ja valdkonnaülene koostöö koolist väljalangemise ennetamiseks” / Koolist väljalangemine on keeruline probleem, mis nõuab varajast märkamist, süsteemseid lahendusi ja valdkonnaülest koostööd. Töötoas arutleme, miks väljalangevuse näitajad halvenevad, kuidas ennetustegevusi tõhustada ja mida iga spetsialist peaks oskama märgata. Osalejad saavad tõenduspõhiseid teadmisi, praktilisi tööriistu ja ülevaate Lääne-Virumaa integreeritud teenusmudeli kogemustest.
Maia Kärdla on haridusvaldkonna projektijuht, vanemlike oskuste edendaja, riiklik perelepitaja ja ema, kelle südameasjaks on iga lapse heaolu ja haridustee jätkumine.
Piret Pärkson ja Anneli Ruul: “VEPA-metoodikaga õnne, rahulolu, tulemuslikkuse ja hea tervise poole!” / VEPA-metoodika kasutamise kogemuste jagamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Põltsamaal on õpetajad kasutanud VEPA-metoodikat järjepidevalt alates 2014. aastast. VEPA arendab laste võimet kontrollida oma reaktsioone ja analüüsida oma käitumist. Lihtne ja mänguline metoodika tõhustab õpilaste eneseregulatsioonioskusi ja tugevdab toetavat õpikeskkonda.
Kogemusi jagavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajad Piret Pärkson ja Anneli Ruul, kes on ühtlasi VEPA-õpetajad ja -mentorid.
Tiia Linnas: “Kõikide õigus on taastav õigus – igaühe lugu on ainulaadne ja väärtuslik” / Töötoas tutvume taastava õiguse põhimõtetega läbi praktilise tegevuse. Taastava õiguse praktikatega on võimalik konfliktide eskaleerumist ennetada. Kõik osapooled saavad HÄÄLE, saavad kuulata teist osapoolt ja olla kuuldud. Osapooled ning mõjutatud isikud saavad oma mõtteid ja tundeid jagada ning selgitada, mida on vaja, et juhtunust edasi liikuda. Mõistmine ei tähenda nõustumist. Töötoas osalejad saavad kogeda taastava õiguse võlu.
Tiia Linnas on Osula Põhikooli sotsiaalpedagoog, Sotsiaalkindlustusameti /SKA/ taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja, SKA Ohvriabi osakonna MARAC vabatahtlik, MTÜ Tee Tulevikku asutaja, juhatuse liige.
Kristina Pikas ja Aimar Arula: “Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks – miks ja kuidas?” / Avinurme Gümnaasium on alates 2023. aasta märtsist Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) võrgustiku liige. Nad tundsid vajadust koolitöö põhimõtteid ja õppekorraldust muuta, sest killustatud ainepõhine õpe ja õpilaste suur koormus vähendasid koolirõõmu ja ei toetanud piisavalt õpitulemuste saavutamist. Tuginedes teadusuuringutele ja teiste koolide kogemustele, rakendab kool 75-minutilisi ainetunde ning 60-minutilist pikka vahetundi, muutes liikumise koolipäeva loomulikuks osaks. Avinurme Gümnaasium jagab oma teekonda LKK põhimõtete rakendamisel ning arutletakse koos osalejatega, kuidas kavandada muutusi.
Oma kogemusi jagavad Avinurme Gümnaasiumi koolijuht Aimar Arula ja õppejuht Kristina Pikas.
Sigrid Tilk: “Psühhosotsiaalsete oskuste arendamine liikumistunnis” / Töötoas räägib Sigrid õpilaste toimetulekuks vajalikest eluoskustest – mis need on ning kuidas ja miks neid liikumistundi integreerida. Fookuses on ka teema planeerimine tunnikavadesse, sellega seonduvad väljakutsed ja positiivsed tagajärjed. Töötoas tehakse praktilisi harjutusi sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks, mille märksõnadeks on positiivse minapildi kujundamine ja ennast reguleeriv mina (emotsioonide juhtimine).
Sigrid Tilk on Muraste Kooli liikumisõpetaja, kes on läbinud ennastjuhtiva õppija kursuse ning SPIN+ õppeprogrammi. Ta rakendab antud teadmisi ja oskusi oma liikumistundides (sh ka ettevalmistamisprotsessis) ning lõimib erinevaid õpistrateegiaid ja eluoskuste õpet.
Riin Tammiste: “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?” / Kooli ja lasteaia töötajate lahutamatuks töö osaks on koostöö vanematega. Lapse parimaks toetamiseks on oluline kodu ja kooli vaheline koostöö. Sageli muutub see koostöö keeruliseks just neil hetkedel, kui seda kõige enam vaja oleks, ehk siis, kui lapsel tekivad haridusasutuses mingisugused probleemid. Kuidas siis ikkagi saavutada usalduslik suhe ja hea koostöö vanematega, kes esmapilgul koostööst huvitatud pole või lausa vastu puiklevad? Töötoas jagab Riin oma kogemusi ja teadmisi usaldusliku koostöö saavutamise teemal.
Riin töötab koolisüsteemis nii õpetaja kui ka sotsiaalpedagoogina. Hetkel õpib ta pereteraapia väljaõppes ning muuhulgas viib lapsevanematele läbi Gordoni suhtlustreeninguid.
Annely Reile: “Ringist välja“ – koostöömudel noorte toetamiseks, kellel esineb riskikäitumist” / “Ringist välja” mudel on riskinoortega kokku puutuvate spetsialistide koostööd tõhustav ja struktureeriv tööriist. Mudelit rakendatakse ennetava meetmena, et aidata ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali. Rakendamisel on oluline juhtkonna kaasatus, et toetada asutuseülest teadlikku lähenemist. Töötuppa on oodatud kõik, kes otseselt ja kaudselt puutuvad kokku noortega, kellel esineb riskikäitumist – haridusasutuste juhid, õppejuhid, õpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad, haridusspetsialistid, lastekaitsespetsialistid, noorte heaoluspetsialistid, õpilaskodu kasvatajad, kriminaalhooldusametnikud, piirkonnapolitsei, prokuratuur, töötukassa ametnikud, jne.
Annely Reile on Sotsiaalkindlustusameti Laste heaolu osakonna juhtivspetsialist, kes veab eest “Ringist välja” projekti. Ta koolitab valdkonnaüleseid spetsialiste mudeli rakendamiseks ning osaleb selle pidevas arendamises.
Helena Nõmmik ja Eneli Pung: “Efektiivsed meetodid noortega usaldusliku suhte loomisel” / Töötuba pakub osalejatele praktilisi ja innovaatilisi meetodeid, mis aitavad noortega töötavatel spetsialistidel noortega paremini suhestuda ning mõista noorte vajadusi ja eneseväljendust. Arutleme, kuidas noori tõhusalt kaasata ja toetada nende algatustes ning arenguteekonnal. Tutvume Põltsamaa Noortekeskuse edulugudega ja tegevustega, mis on aidanud luua mitmekesise ja kaasava noorsootöö keskkonna. Töötoa eesmärk on inspireerida ja varustada noorsootöötajaid, mentoreid ning juhte praktiliste tööriistadega, et nad saaksid noori tõhusalt kaasata, toetada ja nende enesearengut edendada.
Töötuba viivad läbi Põltsamaa Noortekeskuse juht ja noorsootöökorraldaja Helena Nõmmik ning Põltsamaa Noortekeskuse noorsootöötaja/heaoluspetsialist.
Seminarile registreerimine kestab 8. aprillini.
Lisainfo: Eva-Kristi Hein, 5333 5950, eva-kristi.hein@jaek.ee
Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit.
