18. – 22.12.2017 toimus Vaimastvere Koolis jõulunädal, mille eesmärgiks oli rikastada tavapärast koolielu, tõsta koolipere ühtsustunnet ning teha koos midagi toredat ning silmaringi avardavat. Korraldada aitasid õpetajad, õpilased ning õpilasomavalitsus. Jõulunädala esimesel päeval külastas koolipere Kursi kirikut ja Kassinurme hiide. Kirikus võttis meid vastu koguduse juhatuse esimees, kes rääkis Eesti rahva jõulukommetest. Peale kiriku külastust sõitsime Kassinurme hiide, kus giid tutvustas Eesti pühapaikade kombeid, iga õpilane sai asetada enda hommikul meisterdatud soovipaela pühale puule ning soovi soovida. Peale seda grillisime vorste ning veetsime mõnusalt aega. Teisipäeval toimus jõululaat, töötoad, disko ning koolis ööbimine. Kolmapäev oli klassijuhatajate organiseerida. Õhtul sõitis 1.-6. klass Rakvere teatrisse. Neljapäeval toimus piparkookide kaunistamise võistlus ja jõulupidu. Nädala viimasel päeval istus terve koolipere piduliku laua taha, et süüa ühiselt jõululõunat. http://www.vooremaa.ee/vaimastveres-eriline-joulunadal/

Meie koolis tehakse 7. klassis loovtööd, sh tehakse midagi oma kätega valmis või uuritakse midagi. Et meie kool on ühinenud Ettevõtliku Kooli programmiga, mõtlesime sel aastal teha koostööd kogu klassiga ja hoopis uutmoodi. Koos õpetaja Merle Karuksiga, kes nõustus olema meie juhendaja, otsustasime luua oma firma. Ettevõtlusõppe tundides arutasime kõigepealt seda, mida on ühel firmal tööks vaja: äriideed, äriplaani, töökava, erinevaid ametimehi, raha ja muud. Miks need kõik on olulised ja kas meil need on? Algseks äriideeks oli teha oma kooli särgid kõigile õpilastele, mida koolikaaslased meie käest ostaksid. Ja siis kutsusimegi oktoobrikuus kokku firma asutamiskoosoleku. Koostasime äriplaani ja tegevuskava, määrasime ära ametid ja nende ülesanded. Kõik hakkasid tegema särgikavandeid. Selles aitasid meid kunstiõpetuse õpetaja Terje Õunapuu, kes sidus meie töö kunstiõpetuse ainekavaga ja arvutiõpetuse õpetaja Andre Loik, kes tegi sama. Siis oli vaja võtta hinnapakkumised erinevatelt särgifirmadelt. Selles aitasid meid eesti keele õpetaja Rutt Käsik õigekirjaga ja viisaka pöördumisega ja direktor Sirje Jõemaa. Ja siis tuli probleem: õpilased on koolis erineva suurusega – osad särgid oleks tulnud tellida väikesed ja osad suured, aga firmad ei pakkunud särke väga väikese numbriga. Ja kalliks oleks ka läinud st särgi omahind oleks olnud kõrge ja oli oht, et me ei suuda kõiki särke maha müüa. Siis tuli jälle koosolek kokku kutsuda ja arutada, mida nüüd teha. Otsustasime siis tellida särgid oma klassile. Direktor aitas meid suhelda erinevate firmadega. Valisime välja sobiva särgipakkuja, leppisime kokku hinna, saatsime oma kavandi ja töö läks käima. Vahepeal oli meil ka teine ülesanne. Igaüks sai ju mingi ameti ja nii me siis uurisime igaüks ise mida see ametimees firmas või ettevõttes õieti teeb: tema ametiülesanded, kus koolis ja mis tasemel sellise töö tegija õppida saab ja millistes asutustes teda vajatakse. See oli väga huvitav, sest uurima pidi mitmetest allikatest. Siis algas uus aasta ja see on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aasta. Meil tuli mõte, et teeks oma firmaga EV 100 aastapäeva kohviku, aga teistmoodi kui see meie koolis tavaks oli.. Otsustasime, et kõik, mida kohvikus pakume, teeme ise valmis. See nõudis juba suurt arutelu firma koosolekul, et mida me pakkuda saame. Lõpuks tegime otsuse, et pakume isetehtud leiba isetehtud maitsevõiga ja isetehtud maksapasteediga ja ka isetehtud kooki, mida ei peaks küpsetama. See kõik nõudis juba koostööpartnereid. Ja need me leidsimegi: Adavere Mõisaseltsi juhataja Evi, kes lubas aidata leivaküpsetamise ja maitsevõi tegemise juures, Meri-Liisi ema Kerli, kes andis nõu koogiretseptide suhtes, direktor Sirje Jõemaa, kes andis meile laenu vajalike materjalide soetamiseks ja muidugi meie kooli kokad Elle ja Malle, kes olid nõus oma muu töö kõrvalt meid juhendama maksapasteedi tegemise juures, samuti küpsetamise ja muu köögitöö juures. Oma koostööpartneriteks peame ka oma vanemaid, sest nende käest küsisime esimesena koogiretsepte ja seda, kuidas tehakse maksapasteeti. Tegime oma koostööpartneritega koosolekuid, et kuidas ja millest leiba tehakse ja kuidas maitsevõid; mis nõuded ja miks on üldse kokkadel kooliköögis töötamisel. Maksapasteedi retsepte saime mitu tükki ja kokad aitasid meil ühe välja valida – see oli Kristjan Caiuse vanaema retsept. Meri-Liisi ema lubas meile päriselt kööki appi ka tulla, sest selle koogi juures oli üks asi, mida ta tahtis meile ise näidata – keedukreem. Kokad aitasid seejärel meil vajalikud toiduained tellida ja nüüd tulid appi koostööpartneriteks kõik meie kooli õpetajad, sest meil tuli teha üks tootmispäev, et kõik valmis teha ja tundides me ei käinud. Kooli tulime sel päeval väga vara ja hakkasime pihta leivataigna tegemise ja maksa ettevalmistamisega. Siis tegelesime koogiga, mille nimi oli Pistaatsiahurm. Ja veel oli vaja mõelda, mis on nende asjade hind, mida kohvikus müüme. Kaalusime siis leivaviilud ja arvutasime nende hinna ja maitsevõi hulga ja selle hinna ja maksapasteedi hinna ka. Arvestasime ka väikest kasumit, sest meil tuli ju tellitud kauba eest maksta. Hinnaks saime 50 senti . Kook oli peen ja ilus ja selle hind oli 2 eurot. Kogu tööd pildistasime ja filmisime. Nüüd oli vaja korraldada müügipäev. Et meie kohvikut paljud külastaksid, pidi see olema sobivas kohas – otsustasime valida geograafiaklassi, sest see on käiguteede keskel. Pidime jälle kasutama oma koostööpartnerite direktori ja õpetajate abi, et selles klassis tunde ei oleks. Kõik läks korda ja siis oli vaja klass kaunistada, milles meid aitas kunstiõpetaja Terje. Kunstitunnis tegime kaunistusi Eesti 100 teemal. Järgmisena pidime oma kohvikule ka reklaami tegema, nii plakatiga kui ka suusõnal ja Facebookis, et koolikaaslastel ikka raha kaasas oleks sellel päeval. Ja jõudiski kätte müügipäev. Klass oli kaunistatud, võileivad, kook, kohv ja tee muretsetud, sinised, mustad ja valged salvrätid ka. Lauad klassis olid ka ilusti paigutatud, et klassis saaks süüa. Olime koosolekul otsustanud, et sel päeval kanname kõik oma särke, müügi juures oleme abiks kõik – kes pidi jälgima, et kandikud tühjaks ei saaks, kes seda, et kohvi ja teed jätkuks, kes seda, et järjekorda ei tekiks ja kes seda, et kõik ladusalt sujuks. Reklaamid olid mitu päeva väljas olnud ja lootsime, et külastajaid tuleb palju. Nii oligi. Kohvikut külastasid paljud õpilased ja õpetajad ja lasteaia õpetajad ka. Paistis, et kõik maitses neile väga. Kook kippus küll soojas natuke ära vajuma, aga lasime natuke hinda alla ja osteti jälle! Müügipäev oli edukas! Nüüd oli vaja jälle koosolek kokku kutsuda ja arved kokku lüüa ja laen ning arved ära maksta. Finantsjuhil oli töö hästi tehtud ja kokkuvõttes saime isegi kasumit oma firmale, nii et otsustasime teha koolilõpus firmareisi Tartusse, veetsime toreda koolipäeva Ettevõtluskülas. Aga nüüd pidime oma suure töö veel ka loovtöö komisjoni ees ära kaitsma. Koosolekul määrasime ära, kes millise osa kirjutamise eest vastutab. Kaitsmisel otsustasime kõik osaleda, nii on lihtsam ja julgem ka. Et komisjonil oleks huvitavam kuulata, koostasime ka PowerPointi slaidiprogrammi, pilte toimetamistest oli meil palju. Kaitsmispäeval, 20.aprillil, kandsime jälle oma firmasärke, kõigil oli oma ettekande osa selge, pildid jooksid ja 6.klass ja õpetajad kuulasid. Saime kiita, küsiti küsimusi ja vastasime kõik. Ise jäime oma firma tööga rahule ja komisjon ka, sest saime kõik väga kiita. Soovitame kindlasti ka teistele sarnast loovtööd, sest koostöötamine on lahe, õppisime üksteist palju paremini tundma hoopis teistest külgedest kui koolis iga päev paistab, teame nüüd hulka selliseid elulisi asju, mida koolitunnis ei saakski niimoodi õppida ja särgid kestavad ka veel mitu aastat.

https://evkool.ee/uudised/ettevotlike-koolide-parimad-edulood-on-selgunud/