Koos noorte nimel: „Kogemuste kompass“ ühendas spetsialistid üle Jõgevamaa
17. aprillil 2025 kogunesid Jõgeva Põhikoolis haridus- ja noortevaldkonna spetsialistid seminarile „Kogemuste kompass“, et jagada teadmisi ja kogemusi laste ja noorte heaolu toetamisest ning ennetustegevuste süsteemsest arendamisest. Üritus tõi kokku õpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad ja lastekaitsespetsialistid üle kogu Jõgevamaa.
Koostöö kui võti noorte toetamisel
Seminari eesmärk oli tuua ühiselt mõtlema ja tegutsema erinevate valdkondade spetsialistid, kelle töö keskmes on lapsed ja noored. Esindatud olid nii haridusvaldkond – alusharidusest üldhariduseni –, noorsootöö kui ka sotsiaalvaldkond. Just see mitmekesisus lõi eeldused sisukateks aruteludeks ning vastastikuseks õppimiseks.
Seminari korraldamisel kerkis esile ka ühiskonnas kaua kõlanud mure – valdkondade vaheline killustatus ehk niinimetatud silotornide probleem. Liiga tihti vaadatakse lapse või noore olukorda vaid oma valdkonna vaatenurgast, kuigi tegelikkuses on kõik tema ümber toimivad mõjurid tihedalt seotud. Seminari sõnum oli selge: me peame rohkem kohtuma, üksteist kuulama ja koostöös lahendusi leidma, et toetada noori terviklikult ja tõhusamalt.
„Kogemuste kompass“ pakkus selleks ka sisulist tuge. Jagati häid kogemusi ja tõenduspõhiseid praktikaid, mis on välja kasvanud spetsialistide igapäevatööst või rajanevad rahvusvaheliselt tunnustatud programmidele. Samas ei peljatud ka vaadata keerukamatesse teemadesse – näiteks NEET-noorte ehk mitte õppivate ega töötavate noorte maailma –, et mõista paremini, mis põhjustab noore kõrvalejäämise haridusest või tööturult ning kuidas selliseid olukordi ennetada.
Ennetus – vaikne töö, mille tulemusi näeme aastate pärast
Seminari avas superviisor ja tervisedendaja Elo Paap, kes tõi oma ettekandes esile ennetustöö olemuse: „Ennetus ei ole karjuv probleem. Ennetus on kuss. Nii kuss, et seda on lihtne eirata.“ Ta rõhutas, et just see vaikus on petlik – kui täna tegeleda ennetusega järjepidevalt, siis 12 aasta pärast võiks meil olla oluliselt vähem valjult kisendavaid muresid. Ent see aeg – 12 aastat – mahub kolme valimistsükli sisse. Seetõttu vajab ennetus rohkem tähelepanu ka poliitilisel tasandil.
Töötoad tõid välja praktilised kogemused ja valusad teemad
Päeva jooksul said osalejad valida kümnekonna töötoa vahel, kuid osaleda jõuti vaid kolmes. Valikute tegemine polnud lihtne – teemad olid aktuaalsed ja kõnetasid paljusid.
Üheks osalejate lemmikuks kujunes Rauno Klaose töötuba „Kus on probleemse alaealise koht haridusmaastikul?“, kus käsitleti noorte riskikäitumise tagamaid ja koolisüsteemi valmisolekut nendega tegelda. Väga praktilise kogemuse tõi meieni Maia Kärdla, kes tutvustas Lääne-Virumaa süsteemset lähenemist koolist väljalangemise ennetusele. Nende maakonnas on keskendutud eeskätt noorematele – lasteaia- ja algkooliealistele –, et probleeme ennetada juba eos.
Tugeva kohaliku sisendi andsid ka Jõgevamaa enda spetsialistid. Annika Madisson ja Annika Kreitsman Põltsamaa Lasteaiast jagasid teadmisi õpetaja kui eduarhitekti rollist. Noortekeskuse ja kooli koostöö näiteid tõid Helena Nõmmik ja Eneli Pung Põltsamaa Noortekeskusest ning Riin Tammiste Jõgeva Põhikoolist jagas oma teadmisi “Kuidas saavutada perega tõhus koostöö?”.
Oma kogemusi jagasid ka Aimar Arula ja Kristina Pikas Avinurme Gümnaasiumist, kes rääkisid kooli liikumisaktiivsuse tõstmisest ja teekonnast Liikuma Kutsuva Kooliks.
Paneeldiskussioon kinnitas päeva kandvat ideed
Päeva lõpetas kõigi Jõgevamaa omavalitsuste esindajate ühine arutelu. Paneelis tõstatusid nii koostöövõimalused kui ka kitsaskohad – millised tugisüsteemid töötavad hästi ning kus on veel arenguruumi. Üksmeelselt nenditi, et süsteemne ennetus ja koostöövõrgustik ei tohi sõltuda üksikutest inimestest, vaid vajab teadlikku juhtimist, jätkusuutlikkust ja poliitilist tahet.
Kompass annab suuna – aga edasi tuleb minna koos
„Kogemuste kompass“ oli rohkem kui lihtsalt seminar. See oli kohtumine, mis aitas mõtestada tööd noorte heaks, andis inspiratsiooni ja suuna järgmisteks sammudeks. Kuna päev käsitles ka keerulisi ja vahel valusaid teemasid, vajavad kuuldu ja kogetu nüüd settimist. Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusel seisab ees ülesanne seda sisendit kasutada ning kujundada järgmised tegevused veelgi tõhusamaks ja mõjusamaks.
GALERII:
Fotod tegi: Piret Kiisler
Haridus- ja noortevaldkonna seminar on osa projektist “Süsteemse ennetustöö ja märkamissüsteemi arendamine Jõgevamaa laste ja noorte heaks”, mida on kaasrahastanud Euroopa Liit. Seminari korraldasid: Eva-Kristi Hein ja Airi Parv.
Täname meeldiva koostöö eest Jõgeva Põhikooli.
