Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) projektide valik 2024-2026
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, tuginedes regionaalse arengu tegevuskava seireinfole ning lähtudes Jõgevamaa arengustrateegiast tegi 2023. aasta suvel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) ning SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) kui maakondliku arendusorganisatsiooni (MARO) vahel peetud dialoogi käigus ettepaneku suunata Jõgevamaa MATA 2024-2027 vahendid liikuvuse parandamiseks ja ettevõtlusvaldkonna toetamiseks. Dialoogi tulemusena lepiti kokku, et fookusteemaks Jõgeva maakonnas valitakse „Liikuvus“ ja Tootlikkus ettevõtluses. 2026. aastal tegi JAEKi nõukogu REMile ettepaneku dialoogi muuta ja fookusteema “Liikuvus” asemel panustada teemasse “Elukoha ja eluaseme väärtus”.
2023. aasta II pooles viidi Jõgevamaal läbi uuring, kus analüüsiti kitsaskohti, miks Jõgevamaa rahulolu ühistranspordiga on halb. Uuringu tulemusena toodi välja kitsaskohad, mille lahendamisel võiks paraneda rahulolu ühistranspordi ja liikuvusega. Uuringu tulemusi analüüsisid omavalitsused ja tõid välja oma piirkonna olulisemad tegevused.
2022. aastal käivitasid Kesk-Eesti maakonnad (Järvamaa, Viljandimaa ja Jõgevamaa) PATEE meetme toel (Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks) Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori, mille tegevuse jätkamiseks on saadud heakskiit perioodiks 2024-2026 PEEK meetmest (Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond). Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatori projekti juhib Viljandimaa. Projekti Jõgevamaa tegevuste omaosalusest 50% katavad Jõgevamaa omavalitsused.
Jõgevamaa MATA-projektid on välja toodud Jõgevamaa Arengustrateegia 2035+ tegevuskavas, mille vallavolikogud kinnitasid 2023. aasta märtsis. Seoses MATA meetme dialoogi teemade ja võimalike toetussummade täpsustamisega kinnitasid Jõgevamaa vallavolikogud 2024.aasta aprill-mai MATA tegevuskava 2024-2027 Jõgevamaa arengustrateegia lisana. Lähtuvalt fookusteemade muutusest, uuendati tegevuskava volikogudes 2026. aasta mais-juunis.
MATA 2026–2027 prioriteetse teema valiku analüütiline põhjendus
Jõgeva maakond on otsustanud suunata MATA 2026–2027 vahendid elukeskkonnaga rahulolu suurendamisele ning seada fookusesse liikumist ja aktiivset eluviisi toetava avaliku ruumi arendamise. Valik tugineb uuendatud maakondlikule dialoogile ning Jõgevamaa arengustrateegias 2035+ kirjeldatud vajadustele ja eesmärkidele.
Jõgevamaa arengustrateegias on „Elukoha ja eluaseme väärtus“ määratletud ühe maakonna neljast valdkonnaülesest prioriteedist. Strateegia kohaselt tuleb elukoha väärtust käsitleda nii kinnisvara rahalise väärtuse kui ka subjektiivse väärtustatuse ehk elanike rahulolu kaudu. Strateegia lähteandmetel oli elanike rahulolu ja aktiivsuse näitaja 2021. aastal 2,33 ning 2026. aastaks seatud sihttase 3,5. Seega on elanike rahulolu suurendamine olnud maakonna pikaajaline ja mõõdetav arengueesmärk.
Valdkonna prioriteetsust suurendab Jõgevamaa demograafiline olukord. Maakonna rahvaarv väheneb ja elanikkond vananeb ning rahvastiku kahanemise üks peamisi põhjuseid on noorte haridus- ja tööränne. Samal ajal on Jõgevamaal head looduslikud ja maastikulised eeldused kvaliteetse elukeskkonna pakkumiseks. Arengustrateegias tuuakse aga välja, et ehitatud keskkonna kvaliteet on piirkonniti ebaühtlane ning mitmete väiksemate asulate avalik ruum vajab kaasajastamist. Kvaliteetne, turvaline ja tegevusvõimalusi pakkuv avalik ruum aitab suurendada elanike rahulolu, tugevdada sidet kodukohaga ning parandada maakonna konkurentsivõimet elu- ja tööpaigana.
Liikumist ja aktiivset eluviisi toetava avaliku ruumi arendamine valiti fookuseks seetõttu, et selle mõju ulatub korraga mitmesse maakonna jaoks olulisse valdkonda. Jõgevamaa arengustrateegias nimetatakse ühe terviseriskina elanike vähest liikumisaktiivsust ja üldist terviseteadlikkust ning rõhutatakse ennetustegevuste vajadust. Avalikud lähiliikumispaigad, terviserajad, spordiväljakud ja muud liikumist soodustavad rajatised loovad inimestele võimaluse olla kehaliselt aktiivne igapäevases elukeskkonnas. Need võimalused on üldjuhul tasuta või väikese kasutusbarjääriga ning kättesaadavad lastele, noortele, tööealistele ja eakatele.
Liikumisvõimaluste arendamine toetab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset heaolu, põlvkondadevahelist suhtlust ja kogukondlikku aktiivsust. Ühiselt kasutatav avalik ruum loob kohtumispaiku, tugevdab inimestevahelisi sidemeid ning suurendab elanike valmisolekut osaleda kohalikus kultuuri-, spordi- ja kogukonnaelus. Noortele suunatud atraktiivsed tegevusvõimalused aitavad tugevdada nende sidet kodukohaga, eakatele ja väiksema liikumisvõimega inimestele pakuvad korrastatud liikumisalad aga turvalisi võimalusi igapäevaseks aktiivsuseks.
MATA vahendite suunamine sellesse valdkonda võimaldab teha pikaajalise kasutusväärtusega investeeringuid, mille kasusaajate ring on lai. Tegemist ei ole üksnes sporditaristu arendamisega, vaid tervikliku elukeskkonna parandamisega. Investeeringud toetavad üheaegselt rahvatervist, ennetustegevust, noorte arengut, elanike sotsiaalset aktiivsust, kogukondade sidusust, avaliku ruumi kvaliteeti ning piirkondade mainet. Seetõttu on tegemist valdkonnaga, kus piiratud toetusvahenditega on võimalik saavutada võimalikult laiaulatuslik ja püsiv mõju.
Mõju kogu maakonnale
Teema „Elukoha ja eluaseme väärtus“ raames kavandatakse toetada mitut Jõgeva maakonna projekti. Üks neist on „Torma staadioni rekonstrueerimine“, teised sama teema alla kuuluvad projektid on uuendatud dialoogiprotsessi käigus veel täpsustamisel.
Maakondlik mõju ei põhine seega üksnes ühel konkreetsel investeeringul, vaid ühise eesmärgiga projektide kogumil. Projektide kavandamisel arvestatakse nende paiknemist maakonna eri piirkondades, avalikku kasutatavust, ligipääsetavust, kasutajate ringi laiust ja mõju erinevatele vanuserühmadele. Nii kujuneb maakonnas omavahel täiendav avalike liikumis- ja tegevuspaikade võrgustik, mis parandab aktiivse vaba aja veetmise võimalusi ning elukeskkonna kvaliteeti laiemalt.
Ühise fookuse rakendamine võimaldab projektide tulemusi ja häid lahendusi jagada ka maakonna teiste piirkondade vahel. Projektide kogum aitab kujundada maakonnas ühtlasemat arusaama sellest, milline peab olema tänapäevane, turvaline, ligipääsetav ja eri vanuses inimestele sobiv avalik ruum. Seeläbi toetavad projektid tervikuna Jõgevamaa arengustrateegia eesmärki, mille kohaselt on Jõgevamaa 2035. aastaks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga maakond, kus elukoht on väärtuslik ning elanike poolt väärtustatud.
2024-2026 aastaks välja valitud MATA tegevused on järgmised:
1. Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori projekti omaosalus 50% ulatuses – taotlejaks projekti juhtpartner SA Viljandimaa arenduskeskus.
2. Mustvee linna bussiooteala välja ehitamine – taotleja Mustvee vallavalitsus.
3. Puurmani bussiooteala välja ehitamine – taotleja Põltsamaa vallavalitsus.
4. Jõgeva valla bussiootealade valgustamine – taotleja Jõgeva vallavalitsus.
5. Torma staadioni rekonstrueerimine – Taotleja Jõgeva vallavalitsus.
Projektide valimisel lähtuti MATA-dialoogi ettepanekutest, Jõgevamaa arengustrateegia tegevuskava Lisast „Maakondade arengustrateegiate elluviimise meetme tegevuskava 2024-2027“ (vastu võetud Jõgevamaa volikogudes mais 2024) ja Jõgevamaa omavalitsuste arenguskavadest.
Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori projekti omaosalus
Ühisprojekti tegevused on suunatud eelkõige ettevõtjatele innovaatiliste toodete ja teenuste väljaarendamiseks ning ärimudelite muutmiseks. Lisaks korraldatakse ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamiseks programme noortele vanuses 7-26 eluaastat ja ettevõtlusõppega tegelevatele õpetajatele ja õpilasfirmade juhendajatele ning kogukondadele. Projekti vältel toimuvad ettevõtlikkusteadlikkust suurendavad õppereisid nii Eestisse kui ka välismaale ja teaduskonverentsid.
Projekti partnerid on SA Viljandimaa Arenduskeskus (juhtpartner), SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning SA Järvamaa. Koostööprojekti “Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator 2024-2026” rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” 75% ulatuses. Projekti kogumaht on 1 908 455 eurot, millest toetus 1 431 341 eurot ja omafinantseering 477 114 eurot.
Mustvee linna bussiooteala välja ehitamine
Mustvee bussiooteala on vastavalt Jõgevamaa liikuvuse ja ühistranspordi tugiteenuste arendamise tegevuskavale 2024-2027 käsitletav kui regionaalne liikuvuskeskus – tõmbekeskuste peamised liikuvusteenuste koondumise kohad, kus on kindlasti selleks hoone ja kus saavad kokku eri transpordiliigid, võimalused parkimiseks ja rentimiseks ning parim võimalik teenuste info reaalajas.
2024.-2026. aastal rajatakse Mustvee bussiootealale kaasaegne regionaalne liikuvuskeskus kus on olemas vajalikud teenused. Bussiooteala rajamiseks koostatakse projekt ja rajatakse vajalik taristu. Projekti toetuseks on hinnanguliselt 234 517.01 eurot.
Puurmani bussiooteala välja ehitamine
Puurmani bussiooteala on vastavalt Jõgevamaa liikuvuse ja ühistranspordi tugiteenuste arendamise tegevuskavale 2024-2027 käsitletav kui kohalik liikuvuskeskus – kohalikus asulakeskuses, peatusest parema varustatusega, kindlasti varjualuse või juba hoonega, eeldatavalt on olemas ka mõni renditeenus ja mõnel juhul juba ka reaalajas teenuste info otse asukohas.
2024. ja 2025. aastal rajatakse Puuranni keskusesse kaasaegne vajaliku taristuga kohalik liikumiskeskus koos vajaliku taristusga. Täpsed tegevused tuuakse välja projekti dokumentatsioonid. Liikuvuskeskuse rajamise eelarve on hinnanguliselt 260 000 eurot, millest 75% taotletakse MATA vahenditest.
Jõgeva valla bussiootealade valgustamine
Jõgevamaa liikuvuse ja ühistranspordi tugiteenuste arendamise tegevuskavale 2024-2027 käsitleb algpeatusena ootealasid, reisiteenuse (ühis-, eritarnspordi ja sõidujagami
se) kasutamise alguspunkte, mis minimaalse varustatuse ja ühendustega, staatilise teenuste infoga, kuid kus on tagatud ootajate turvalikus ja elementaarne mugavus.
2024. ja 2025. aastal valgustatakse ja korrastatakse Jõgeva vallas algpeatused eesmärgiga muuta bussi ootamine piisavalt mugavaks, et rohkem inimesi kaaluks ühistranspordi eelistamist. Algpeatuste korrastamiseks investeeritakse 300 000 eurot, millest 75% taotletakse MATA vahenditest.
Torma staadioni rekonstrueerimine
Torma staadioni rekonstrueerimine on esimene projekt, mis viiakse ellu uuendatud dialoogiprotsessi tulemusena. Projekti käigus tehakse vajalikud mullatööd, rajatakse uus katend ning paigaldatakse liikumist ja aktiivset ajaveetmist soodustavad atraktsioonid ning istepingid.
Projekti eesmärk on luua Torma piirkonna elanikele tänapäevased, turvalised ja mitmekülgsed võimalused sportimiseks, liikumiseks ning vaba aja veetmiseks. Uuendatud staadionit saavad kasutada eri vanuses elanikud, pered, kooliõpilased, harrastussportlased ja kogukonnaühendused. Projekt parandab avaliku ruumi kvaliteeti, toetab igapäevast liikumisharrastust ning loob täiendavaid võimalusi kogukondlike tegevuste ja sündmuste korraldamiseks.
Projekti eeldatav kogumaksumus on 200 000 eurot, millest 109 354 eurot kaetakse MATA vahenditest. Ülejäänud summa kaetakse Jõgeva valla omafinantseeringust.