Tänu Rahandusministeeriumi Regionaalarengu toetuse meetmele Peipsiveere programmile, Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusele ning Mustvee vallale on Mustvee valla noortel võimalik osaleda projektis „Peipsiveere ettevõtlikud noored 2021.“
Ettevõtlusküla korraldab noortele ettevõtlusmänge „Ärilahing“ ja koolituspäevi, mille raames noored arendavad oma äriideid sellisesse faasi, et võivad registreerida oma esimese firma ja asuda ettevõtlusmaastikul toimetama.
Projekti on kaasatud Mustvee kooli, Peipsi gümnaasiumi, Lohusuu põhikooli, Voore põhikooli ja Avinurme gümnaasiumi noored alates 7. klassist.
Kõigepealt viis Ettevõtlusküla koolides septembris läbi „Ärilahingud“, kus osalejad kogesid läbi mängu alustava ettevõtja väljakutseid. Alguses tuli leida äriidee, mõtelda, kuidas seda müüa, mis on hind ning siis kaaslaste peal oma ideed ja plaani testida. Mängu etappide vaheline analüüs aitab teha turuanalüüsi, tagasisidet koguda ning teha parandusi oma plaanides ning siis uuesti meeskonna võimekus proovile panna.
Selle põneva mängu tulemusena saavad õpilased kogeda müügitöö väljakutseid, mõista meeskonnatöö olulisust ja on kogenud, millised on need esimesed sammud ettevõtlusega alustamiseks. Õppemängudel oli näha, et noortel on lennukad ideed ja nad nautisid oma ideede müümist teistele.
Oktoobris toimuvad nelja kooli õpilastele ettevõtluspäevad koolides, mille raames Ettevõtlusküla koolitajad aitavad noortel lihvida nende äriideid. Noored saavad teadmised, millised sammud tuleb läbida, et reaalselt jõuda oma ideest teostuseni. Nad mõistavad oma võimekust ja võimalusel soovi õpilasfirma programmis osaleda.
Koolituspäev lõpeb magusa üllatuse ja äriidee esitlusega, mis filmitakse ning edastatakse žüriile, kes loovad pingerea, mille alusel jagatakse auhinnafond 1000 eurot.

RIIN JUURMA, Ettevõtlusküla projektijuht/ PEN2021 projektijuht

Väljavõte artiklist 19.10.2021 Rutt Tänav “Mustvee vallas on ettevõtlikud noored”

„Septembris alustati Ärilahinguga – noored katsetasid, kuidas on olla ettevõtja. Nad töötasid välja äriidee ja püüdsid selle teistele meeskondadele maha müüa. Iga osaleja sai endale pangakonto ning sellele 200 raha. Siis tuli juba ise otsustada, mida on võimalik ja mõistlik selle rahaga peale hakata. Nii sai ka turgu testida – kas müüdav idee on üldse väärt, et keegi teda ostma hakkaks.
Vahepeal tutvustati oma ideid teistele ning analüüsiti, kuidas seni läinud on. Pärast analüüsi loodi uus müügistrateegia ja mindi uuesti turule. Järgnes lõppanalüüs – räägiti teistele, kuidas läks, mis tunne on ettevõtja olla ja kas päriselt ka tahaks ettevõtjaks saada. Tehnilisteks abivahenditeks olid äpid tahvelarvutites,“ rääkis MTÜ-s tegutsev Riin Juurma.
Ärilahingu käigus mõistsid noored, et palju peab mõtlema ja teistega arvestama, leppima kokku nii oma meeskonnaliikmete kui ka partneritega.
„Eesmärk on panna noor inimene mõistma, et tema ise otsustab, millises maailmas ta elada tahab. Mõistma, et see maailm ongi tema luua,“ ütles Juurma.
Evelin Rätsep tõdes, et noored usuvad, et on võimalik kõike teha. „Püüame seda usku võimendada, sest igast hullumeelsest ideest võib tulla midagi päriselt teostatavat,“ rääkis Rätsep.
Reedese päeva jooksul lihvisid Lohusuu noored oma äriideed ning valmistasid lõpuks videod, kus tutvustati oma pakutavat toodet või teenust. Need videod esitatakse žüriile, kes valib oktoobri lõpuks valla koolide seast välja kolm tublimat meeskonda – nende vahel jagatakse auhinnaraha 1000 eurot, et nad päriselt saaksid oma firmat arendada.
Juba praegu on koolitusel praktiline tulemus – Mustvee noortel on plaan valmistada linna suveniire. Lohusuus rõõmustasid Adrian Vorms ja Rasmus Kivi oma armsaid õpetajaid õpetajate päeval ise tehtud kingitustega – 3D-prinditud lampidega, millel ka pühendus igale õpetajale. Lambipirnis aga särab punane süda. See oli liigutav, heldimapanev kink. Noormehed on valmis selliseid lampe müüma hakkama ja pakkuma ka 3D-printimist teenustööna. Oma firma nimeks panid nad Peipsi Print. Lohusuu noorte äriideed paistsid silma praktilisusega – räägiti pagaritöökojast, õmblusateljeest, koristusteenusest, söögitegemisest ning lemmikloomadele vajalikest asjadest.
Riin Juurma sõnul on varasemalt ettevõtluskoolitust korraldatud kolmepäevase laagrina, kuid arvestades praegust olukorda ei ole mõistlik kõiki vallanoori ühte kohta kokku tuua. Selle asemel toimuvad tegevused igas koolis eraldi.
Kogu koolitusest tulenev kasu on aga märksa mitmekülgsem, kui pelgalt äritegemise õppimine. Eks harjutata siin ju koos tegutsemist, teistega arvestamist, suhtlemist. Kui aga on vaja suhelda, siis tuleb ka mõelda, mis sõnu ja kuidas kellelegi öelda, harjutada diktsiooni ning esinemist, harjutada eesti keelt. Noored õpivad ennast tundma, mõistma, mis neile sobib ja mis mitte.