Vabariigi president Alar Karis tunnustas 24.augustil kauneid kodusid, ettevõtteid, linnasüdameid ja teisi hooneid ning neid, kes seda ilu Eestimaa jaoks loovad. Jõgevamaalt said tunnustuse Põltsamaa roosisaar, Perekond Soodla ja Perekond Kalmu kodu Tormast ja Maarika Maasik ja Janis Mölderi kodu Avinurmest.
Põltsamaa – sildade, parkide, rooside ja veini linn, mille südames ainulaadne Roosisaar. Umbes 2000 roosiistikut, võluv lehtla, jalutusrajad ja puhkealad, hiljuti lisandunud amfiteater ja laste-ala, muusikapark ning valgustatud purskkaev – kõik see loob Roosisaarele nii päeval kui ka õhtuti unustamatu atmosfääri. Ajalooliselt oli saar Põltsamaa elu keskpunkt – enne Teist maailmasõda tunti seda Kaubasaare nime all. Täna pakub Roosisaar suurepäraseid vaateid Põltsamaa jõele ja kalapääsule ning on armastatud paik nii jalutajatele kui ka fotograafidele, kes hindavad saare ilu igal aastaajal.
Maarika Maasik ja Janis Mölder- Mustvee vald, Avinurme alevik, Mustvee vald. Aed on rajatud 15 aastat tagasi ja niimoodi, samm-sammult on järjest täiendatud. Möödasõitjatele hakkab alati silma kaunis muruplats aga samuti liigirikas aed. Seal on omavahel sobitatud okaspuud, põõsad ja kaunid suvelilled. Püsililledest hakkavad silma erksavärvilised hostad. Maja asub jõekäärus ja see on andnud lookleva joone nii peenardele, kui lilleklumpidele. Rajatud on mitmed hubased istumiskohad, et enda loodut nautida.
Kahe pere Enda ja Ants Kalmu ja Ülle ja Sulev Soodla elamu Tormas, Jõgeva vallas
Tähelepanu on pööratud tunnetuslikule haljastusele. Aia ehteks on põlispuud. Oluline roll on tarbeaial.
Maja ümber on palju murupinda. Kogu haljastus on rahulik ja looduslähedane.
Vabariigi President Alar Karis tõi oma kõnes välja:
“Kodukultuuri teadlik edendamine algas Eestis laiemalt juba talude päriseksostmisega, ärkamisaja päris alguses, kui saadi ise peremeesteks. Peremeheks olemine lööb selja sirgu ja annab kindlustunde. Siis jagasid oma kirjutistega õpetusi nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson kui ka Lilli Suburg. Oma pidi hoidma ja targalt majandama, see oli oluline külg rahvaharidusest.
Kodukaunistamise alane tegevus on Eestis alati kandnud tugevat hariduslikku poolt, olgu siis kõik need jutusabad ja raamatud, mida hakati välja andma juba üle-eelmisel sajandil ning muidugi kodumajanduskoolid paljudes Eesti paikades. Kõigel sellel oli oluline roll Eesti mõttemaastiku ja komberuumi kujunemisel. Niisamuti haarab tänane kodukaunistus teadlikult endasse kogu meie elukeskkonna: kodude kõrval ka laulu- ja mänguväljakud, linnasüdamed, spordirajatised ja tööstuspiirkonnad. Kõik selle, mis kujundab Eesti palet.”
