Uuringud ja küsitlused
Siit leiate:
- *Jõgeva maakonna tervise- ja heaoluprofiili koos tegevuskavaga
- *maakonnas läbi viidud uuringute ja küsitluste raportid
- *maakonna tervise ja heaolu ülevaated
Jõgeva maakonna tervise- ja heaoluprofiil
SA JAEK nõukogu kiitis 10. detsembril 2019 heaks Jõgeva maakonna tervise- ja heaoluprofiili.
2018. aastal avaldatud maakonna tervise ja heaolu ülevaatest selgub, et Jõgevamaa meeste keskmine eluiga on 71 aastat, millest tervena elatud aastaid on vaid 46. Naiste keskmine eluiga on 81 aastat, millest on tervena elatud 50 aastat. Võrdluseks on Eesti meeste keskmine eluiga 73,2 ja tervena elatud 53,9 aastat. Eesti naiste keskmine eluiga on 81,9 ja tervena elatud 57,4 aastat. Oodatava eluea osas oleme sarnased Eesti keskmisega, kuid tervena elatud aastatega jääme keskmisele alla ligikaudu kaheksa aastaga. Just tervena elatud aastad on need, mis lisavad elueale kvaliteeti, kuna võtavad arvesse hea ja halva tervise levimuse erinevas vanuses inimestel ning peegeldavad piiranguteta elada jäänud aastaid.
Jõgevamaa elanike tervise- ja heaoluprofiilist lähtuvalt on neli prioriteetset teemat, millega tegelemine vajab süsteemsemat ja valdkondade ülest lahenduste leidmist:
- *laste ja noorte ülekaalulisuse vähendamine
- *laste ja noorte riskikäitumise vähendamine
- *toimetulekuriski vähendamine
- *elanike turvalisuse suurendamine
2021. aasta lõpus viiidi Jõgevamaa koolides läbi noorete tervisekäitumise uuring
Uuringu eesmärgiks oli mõista ja kaardistada noorte tervisega seotud käitumist ja hoiakuid 5., 8. ja 11. klasside õpilaste hulgas. Uuringusse olid kaasatud kõik Jõgevamaa üldhariduskoolid.
Uuringu küsimused käsitlesid tervisekäitumist, sh toitumist ja liikumist, sõltuvusainetega kokkupuuteid (suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine) ning vaimset tervist laiemalt. Lisaks oli uuringus küsimusi ka tervist mõjutavate tegurite kohta, sh suhted perega, vaba aja veetmine ja huvitegevusega hõlmatus, probleemne nutiseadmete kasutamine ning turvatunne. Uuringu tulemused võimaldavad sisukamalt planeerida tervist edendavaid tegevusi ning leida õiged sihtrühmad. Uuringu viisid läbi SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja OÜ Statistikatalu.
2021. aasta novembris-detsembris viidi maakonna lastevanemate seas läbi küsitlus
Küsitlusega sooviti saada ülevaadet lastevanemate ootustest toele eelkooliealiste laste kasvatamisel.
Küsitlusele paluti vastata lasteaiaealiste laste vaenematel. Küsitlust levitati maakonna lasteaedades ja sotsiaalmeedias. Küsimustikule vastamine oli anonüümne, mis andis võimaluse isikustamata tuua esile vajadusi. Vastuste kokkuvõtte on abiks, et mõista ja planeerida paremini väikelaste vanemate ootusi ja vajadusi, saada parem ülevaate noorte perede väljakutsetest lapsevanemaks olemisel.
Küsimustikule vastas 90 lapsevanemat, kelledest ~29% olid ühe lapse vanemad, ~39% kahe lapse vanemad. Kolme lapse vanemaid oli vastajate seas ~26%. 6,6% vastanutest kasvas peres 4 või enam last.
Küsitluse tulemusi jagatakse omavalitsuste ja maakonna lasteaedadega. Tulemusi kasutatakse sisendina lastevanematele suunatud tegevuste, sh Jõgevamaa Lastevanemate Kooli tegevuste planeerimisel.
Maakonna tervise ja heaolu ülevaated
on lühikesed statistilised profiilid, mis esitavad maakonniti kättesaadavate andmete põhjal valiku tervise ja heaolu näitajatest. Need aitavad positsioneerida maakondi Eesti keskmise suhtes.
Jõgevamaa_tervise_ja_heaolu_ülevaade_2022 maakondade võrdlustabel ning selgitav teks: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated
TERVISEDENDAJA ABC
Juhend: kuidas ja kellega teha paikkonnas tervisedendustööd?
Juhend on eeskätt mõeldud paikkonna (omavalitsus, maakond) tervisedendajale.
Teiseks on juhend abiks tervisedendajat värbavale tööandjale.
Lisaks võib juhendist olla abi ka organisatsioonitasandi tervisedendajale.
- * Esimene eesmärk on pakkuda paikkonna tervisedendajale tuge ning kirjeldada samm-sammult kõige
olulisemaid tegevusi, millega tervisedendaja peab tegelema tööd alustades ja hilisemat tervisedenduse
protsessi juhtides. - * Teine eesmärk on anda soovitusi tervisedendajat palkavale tööandjale: millega arvestada uue töötaja
otsimisel; milliseid ressursse tervisedendaja oma tegevuste elluviimiseks vajab alguses ja ka hilisema
protsessi vältel.