20. oktoobril 2016 toimus Pärnus haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” raames Haridusfestival 2016. Festivali üheks sündmuseks oli kevadel väljakuulutatud üle-eestiliste edulugude konkursi vabariiklik finaal.

Võitjad selgusid publiku ja žürii kombineeritud arvamuse tulemusena.

Kategooriaid oli 5 ja igas kategoorias 3 nominenti.  Võitjateks osutusid Jõgeva maakonnast koguni kahe kategooria parimad.

Kategoorias „Põnevaim tund”: 1.KOHT  Voore Põhikool –   „3-D disain ja 3D modelleerimine ning programmeerimine õppetöös”, auhind 500 EUR.

Voore Põhikool  ja Anna Haava nim Pala Kool on liitunud Ettevõtlik Kool  võrgustiku tegevusega ja osalevad Ettevõtliku õppe STANDARDi koolitustel.

Kaks väikest maakooli on maakonnas ühed aktiivsemad, ettevõtlikumad ja samas ka meedias aina enam kajastatud oma edulugudega. Hea on tõdeda, et mitte ainult riigigümnaasiumid suudavad olla ettevõtlikud, kõigil on võimalus ettevõtlikku õpet rakendada süsteemselt. Lihtsalt tuleb õppida läbi viima teistmoodi õppetunde. Pala kool osales samuti edulugude konkursil, olles maakonna žüriile üks lemmikuid.

Kategoorias „Ettevõtlik lasteaed”: Lasteaed MARI „Uute laste Linnulaulude lauliku ja CD-plaadi väljaandmine“

Tiia Kaeramaa, lasteaed MARI juhataja: „”Paari nädala eest saabus lasteaeda uudis, et meie lasteaia poolt konkursile saadetud edulugu “Uute lastelaulude CD ja lauliku “Linnulaulud” väljaandmine” on žürii poolt valitud 3 nominendi hulka kategoorias “Ettevõtlik lasteaed”. Võitja väljaselgitamiseks tuligi Pärnus kõigil kolmel nominendil oma edulugu 5-minuti  piires esitleda. Tundus loogiline, et meie Linnulaulude projekti tutvustamiseks tuleb taaselustada Vares Virve kuju. Tegelikkuses saigi esitlus niimoodi üles ehitatud, et projekti eestvedaja muusikaõpetaja Tuuli Jukk esines Linnuraadio FM diktorina ning luges meie projekti kohta nö uudiseid. Vares Virve (Tiia Kaeramaa) aga jalutas publiku seas ja tegi festivalisaalist raadiosse nö otselülitusi. Selline lustakas esitlus lõi toreda meeleolu.
Meeleolu aga tõusis veelgi, kui auhindu jagama hakati. Selgus, et žürii ja publiku hinnangu kokku liitmisel on peaauhinna pälvinud meie Linnulaulude projekt! Hea tunne oli vastu võtta tiitlit Ettevõtlik Lasteaed 2016, eriti, kui tunnustatakse sellist hästiõnnestunud projekti kui seda on meie Linnulaulud. Ja Swedbankilt auhinnarahaks kingitud 300.- eurot kulub ilmselt samuti mõne toreda muusikalise ettevõtmise heaks.”

Palju õnne võitjatele! Ja suur tänu rõõmu pakkumast!

Lisainfot ettevõtliku kooli võrgustikuga liitumiseks, ettevõtlikes üritustes ja koolitustel osalemiseks võta ühendust Marve Millend, e-kiri: marve@jaek.ee

Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool” üle-eestilise võrgustiku edulugude konkursile 2016 esitasid Jõgevamaalt oma edulood 3 kooli ja 2 lasteaeda.

Edukuse ja toimetuleku suurim eelis peitub ettevõtlikkuses. Ettevõtlikkus on eluhoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Kõike seda aitavad välja arendada lasteaiad ja koolid. Konkursiga “Õppimine on põnev!” tunnustavad haridusprogramm „Ettevõtlik kool” ja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik koole ja lasteaedasid nende ettevõtlikkuse eest, mis tihtipeale jääb kõrvaltvaatajale märkamatuks. Edulugude konkurss toob esile ja tutvustab laiemale auditooriumile ettevõtlikku hoiakut väärtustavate haridusasutuste tegevusi. Konkursi edulugude tähtsamad kriteeriumid on seotus päriseluga, läbipõimitus õppekavaga ja noorte vastutuse osakaal tegevuse juures.

Siinkohal lühitutvustus edulugudest, mida nüüd oskame märgata ja hinnata.

Põltsamaa Ühisgümnaasium

Edulugu: Saladus ehk emadepäeva lille kasvatamine
Esitaja: Pille Martsik
Juhendaja: Pille Martsik

Toimus ideelaat emale emadepäevaks üllatuse valmistamise osas. Õpilaste ühine otsus oli, et iga laps kasvatab oma emale kooli juures lille. Kokku lepiti, et esialgu jääb tegevus meie klassi saladuseks. Seemnete ja mulla ostmine usaldati õpetajale. Edasi toimetasid väikesed aednikud klassis iseseisvalt. Külvasid seemned mulda, rõõmustasid tõusmete üle, pikeerisid, määrasid kastmise vajadust, kastsid, võrdlesid taimede erinevat kasvu, kiitsid oma taimi, jagasid rõõmu järgmise lehekese või õiepunga üle. Kastmiseks kasutati esialgu tavalist kraanivett. Kui aga tuli vihmane periood, siis sikutati kahel korral ämber vihmavett klassi ning kasteti taimi sellega. Lillepottideks kasutati jogurtitopse. Ühest tehti kaunistustega ümbrispott, teise sisse uuristati naaskliga augud, et liigne vesi taimele kahju ei teeks, see jäi põhipotiks. Kõige raskem oli saladuse hoidmine, sest emmed tahtsid teada, miks koolis on tühje jogurtitopse vaja, aga saladus jäi siiski saladuseks.

Anna Haava nimeline Pala Kool

Edulugu: Kodavere murraku ja pärimuskultuuri säilitamine Palal
Esitaja: Grete-Stina Haaristo
Juhendaja: Malle Weinrauch

Kodavere pärimuskultuuri konverents ja töötoad, Kodavere murdelaager, loengud ja töötoad, aabitsatunnid, murdeluule lugemine kooli etluskonkursil. Korraldati kahepäevane konverents (15.-16. oktoober 2015), mille eesmärgiks oli uurida, tutvustada ja hoida Kodavere murrakut ja traditsioone ning siduda noori esivanemate keele- ja kultuuripärandiga. Sihtgrupiks Kodavere kihelkonna elanikud, Peipsi murde ja idamurraku piirkonna koolide õpilased, koolijuhid, valla ja maakondade esindajad, pärimuskultuuri uurijad ja spetsialistid. Konverentsi külastasid Pala Kooli õpilased (5.-9. klass, kokku 60 õpilast) ja õpetajad (19 õpetajat), Alatskivi Kooli õpilased (10.-12. klass, kokku 30 õpilast) ja õpetajad (5 õpetajat), kohalikud elanikud, kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste esindajad, pärimuskultuuri uurijad, Kultuuriministeeriumi esindajad jne (kokku külalisi ligikaudu 50 ininest).

Töötubade oluline rõhk läks just sellele, et õpilased saaksid ise omal käel õppida, uurida ja harjutada erinevaid Kodavere traditsioone. Konverentsi raames toimus ka põhjalik ekskursioon Kodavere kihelkonnas, mida viis läbi Pala koli õpetaja Liina Ainsalu ning kus osalesid õpilased, õpetajad ja külalised. Konverentsil oli üleval ka fotonäitus, mis peegeldas elu Kodavere kihelkonnas eelmistel sajanditel. Materjali näituse jaoks kogusid õpilased ise oma vanemate ja vanavanemate abiga. Konverentsil esinesid õpilased oma etteastetega – loeti murdekeelseid luuletusi ning esitati murdekeelne näitemäng. Konverents toimus Pala kultuurimajas, A. Haava nim Pala Koolis ja Pala noortekeskuses.

Voore Põhikool

Edulugu: 3D disain ja 3D modelleerimine ning programmeerimine õppetöös
Esitaja: Mare Maasik
Juhendaja: Kaie Mikko
Eesmärgid: Muuta õppetöö seotuks päriseluga, valmistada praktilisi esemeid, tooteid, ja selle tegevuse kaudu muuta õppimine huvitavamaks. Seoste loomine erinevate ainete vahel. Õpimotivatsiooni suurendamine. Õppida 3D modelleerimist ja 3D disaini ning 3D printimist ja programmeerimist. Arendada ruumitaju. Õppida analüüsima õpitut ja õppeprotsessi (arengumapi koostamine). Arendada koostööoskuseid.

Kõikide rühmade tõid saab seostada päriseluga. 1.klassi õpilased said oma töös ettekujutuse erinevate esemete disainist ja said isetehtud meened kinkida vanematele. 2-3.kl. õpilaste töö oli ajendatud ja innustatud noorkotkaste tegevusest. Nende töö propageeris noorkotkaste tegevust, kui oma kodumaa kaitsmisesse panustamist. 4.kl. õpilaste poolt programmeeritud mängud on õppematerjaliks noorematele koolikaaslastele. 5.kl. õpilaste tööd oli mõeldud objektidena Saare valda- vaatetorn, kus leiti tegelik looduskeskkond, kuhu vaatetorn ehitada, õpilaste soov oli edendada Saare valla kultuuri- ja majanduselu, tuues turiste kodukohta. Teine töö „Kingitus Eestile” oli planeeritud hoonena Paidesse. Paidesse, kui Eestimaa südamesse, sellest ka hoone kuju, kuid sisuks pidi saama viimase 100 aasta ajalugu. Kolmas viienda klassi töörühm kujundas rahvuslille ja rahvuslindu. III kooliastme õpilaste tööd olid praktilist laadi. 7.kl. õpilaste koolilogoga kaelaehted läksid juba käesoleval õppeaastal kasutusse ja neid kinkisime meie koolis meenetena võimekatele õppijatele ja kooli lõpetajatele. Teise tööna valmis tehnoloogiaõpetuses tehtud auto mudelile lisatarvikud- ilukilbid velgedele ja kängururauad, mida noormehed kasutasid oma automudeli täiendamiseks tehnoloogiaõpetuses. Rühma noormeeste arvates autode disainimine on huvitav ja see võib nende elukutse valikut mõjutada. 8.-9.kl. noormeeste töö valik oli praktilistel kaalutlustel. Idee sai alguse arvutiklassis olevatest erinevatest arvutisse tulevatest kaablite puntratest. Noormeestel tekkis idee teha juhtmelukk, et korrastada arvutisse tulevad juhtmed. Selle töö teostus eeldas head loogilist ja insenerlikku mõtlemist. Tüdrukute tehtud telefoniümbris andis kogemuse uue toote disainimiseks ja eeldas erilist täpsust vajalike avade tegemiseks ümbrisesse. Kolmas rühm tegi töö erinevatest detailidest kuubiku kokkupaneku kohta- sellest sai põnev tegevus noorematele õpilastele.

Voore Põhikool

Edulugu: Sügismatk ümber Saare järve
Esitaja: Jeane Plaado
Juhandaja: Jeane Plaado

Sügismatkaks kogunesid 1-2. klassi õpilased koos oma vanemate ja pereliikmetega Saare järve äärde. Läbida tuli 5 kilomeetri pikkune matkarada ümber Saare järve. Esimeseks ülesandeks oli lahendada salakiri, misoli peidetud kogunemiskohta. Matkarajal tuli otsida „aaret”, tutvuda taimedega, meisterdada sügiskimp, lahendada mõistatusi.

Seos päris eluga: Matkamine ja looduses viibimine kui elustiil- tervislik eluviis. Koostegemise oskus, kaaslasega arvestamise oskus. Ka lihtsatest metsataimedest saab valmistada kauni kimbu ja sellega kedagi rõõmustada. Lapsed said kogemusi, kuidas looduses käituda, loodust puhtana hoida.

Voore Põhikool

Edulugu: Porgandipäev
Esitaja: Mare Maasik
Juhendaja: Maret Mogom

Õppepäev koosnes erinevatest osadest: 1. Lasteaialapsed joonistasid pilte porganditest. 2. Loeng tervislikust toitumisest I, II ja III kooliastme õpilastele. Õpilased osalesid kuulajatena ja said arutleda, vastata küsimustele, kuidas toituda tervislikult. 3. Väljapaneku korraldamine kaasa võetud sügisandidest ning tööõpetuse ja kunsti tundides tehtud esemetest. 4. Porganditoodete väljapanek ja degusteerimine (neljas vanuserühmas) – osalesid lasteaialapsed, I ,II, III kooliastme õpilased. 5. Laadatoodete väljapanek, laadal osalemine müüja ja ostjana. 6. Päevast kokkuvõtete tegemine.

Seos päris eluga: Kõik õpilased said olla aktiivsed ja leida endale sobiva tegevuse ja rakenduse selleks õppepäevaks. Õpilastel oli võimalus näidata oma teadmisi loodusõpetuses ja neid rakendada. Degusteerimiseks toodete tegemisel tulid kasuks kodunduses õpitud teadmised, samuti olid need abiks degusteerimislaua katmisel koos kokkadega. Matemaatikas õpitu aitas toime tulla müümisel ja ostmisel: Inimeseõpetuses õpitu oli abiks arutelus kooliõega tervislikust toitumisest, kuid samas aitas ka meeldivalt suhelda nii müüja kui ka ostja rollis. Eesti keeles väljendasime oma mõtteid kirjandites.

Tabivere lasteaed

Edulugu: Lugemispesa
Esitaja: Aune Sepp
Juhendaja: Anneli Suvi
„Pipi”, 2 – 4 aastased.

Rühma loodi mugav lugemispesa, kokku on lepitud kindlad reeglid seal käitumiseks ja tegutsemiseks.

Seos päris eluga: Laps saab ettekujutuse raamatust kui uute teadmiste allikast ja meeldivast/kasulikust ajaviitest. Erinevates kohtades kehtivad just sellele kohale iseloomulikud ja vajalikud reeglid, mis on kehtestatud igaühe ja kõigi paremaks äraolemiseks. Üksteise tunnete märkamine ja arvestamine. Raamatute ja muude ühiskasutuses olevate asjade väärtustamine ja hoidmine.

Põltsamaa lasteaed MARI

Edulugu: Laste uute Linnulaulude lauliku ja CD-plaadi väljaandmine
Esitaja: Tiia Kaeramaa
Juhendaja: Tuuli Jukk
4-7 a. lapsed, kaasatud 7-13.a. õpilased põhikoolist

Põhitegevusteks sai uute linnuteemaliste laulude loomine heliloojate poolt, laulude arranžeerimine, lastele selgeks õpetamine, laste poolt sisselaulduna CD-le salvestamine. Muusikast inspireeritud illustratsioonid valmisid Põltsamaa Kunstikoolis sealsete õpilaste poolt. Trükiti laulik. Rahastuse leidmine (projektide kirjutamine, sponsoritega läbiröökimine, info levitamine). Ettevõtmine lõppes lastekaitsepäeval, 01. juunil 2016 Põltsamaa Kultuurikeskuses esitluskontsert-tänuüritusega.

Seos päriseluga: Kuna laulud kõlavad vaheldumisi ehtsate linnuhäältega, siis on õpilased juba õppimise käigus tutvunud linnuhäältega, ning lugenud-teada saanud nende lindude eluviisidest.

Põltsamaa Lasteaed Tõruke

Edulugu: Kasvatame kõrvitsaid
Esitaja: Helje Tamme
Juhendaja: Tiiu Korts 
2 – 7-aastaste laste rühmad, kokku 11 rühma
Eesmärk: Iga laps kasvatab seemnest taime, mille tulemuseks on kõrvits tema ja loomaaia elevantide toidulauale.

Maikuu algul oli laste toidulaual magustoiduks topsiga kohupiim. Kohupiim söödi ära ja topsi pesi laps puhtaks (taaskasutus) ning sinna pandi lasteaia oma kompostihunnikust muld (vanematele lastele ka selgitus kompostosteerimisest ja selle tähtsusest) ning kõrvitsaseeme, mis lasteaia köögis eelmisel nädalal koos lastega kõrvitsa seest võetud. Kolme nädala jooksul jälgivad lapsed oma kõrvitsataime kasvamist, joonistavad ja mõõdavad, loomulikult kastavad parajalt. Kõrvitsataim viiakse koju või vanavanemate, sugulaste või naabrite aeda kasvama. Lastele on antud suveülesanne oma kõrvitsa kasvamist jälgida ning lasteaia kompostihunnikul kasvavaid kõrvitsaid uuritakse suve jooksul pidevalt (emas- ja isastaimed, tolmeldamine ja putukad). Sügisel septembris kogume kõrvitsad lasteaeda. Selgitame ka kõige suurema kõrvitsa kasvataja, varume talveks laste salativaru ning ülejäänutele tuleb järgi loomaaia poolt tellitud auto ning kõrvitsad lähevad elevantide toidulauale. Elevantide ja A.Turovskiga kohtuvad lapsed igal aastal maikuus.

Seos päris eluga: Antud tegevusel on otsene seos päriseluga. Lastele saab selgeks taime tärkamine seemnest ning selle suureks kasvamine. Antud tegevus toimub juba kolmandat aastat ning jätkub. See tagab lastele vastavalt vanusele uute teadmiste juurde andmist ning meelde jätmist. Koolieelik suhtub selle projekti tulemusena ümbritsevasse hoolivalt ja säästvalt, teab, mis on taaskasutus; oskab näha taimede arengut ja tahab sellele ise kaasa aidata; oskab selgitada valguse, temperatuuri, vee, toitainete ja õhu tähtsust taimedele; on empaatiline loomade suhtes ja tahab neid aidata.

Konkursi võitjad selguvad 20.oktoobril Haridusfestivalil “Ettevõtlik noor, edukas noor!”, mis toimub sel aastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Festivalile minna soovijad võiks teavitada sellest Marve Millendit, marve@jaek.ee , et aidata korraldada ühist transporti.

Konkursil osalema ärgitas, edulood kogus ja koondas Sa Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend.

2016. aasta edulugude konkursile esitati Jõgevamaa koolidest kokku 8 edulugu, millest maakondlik žürii valib välja 3 parimat, kes saadetakse üle-eestilisele konkursile.

Maakondlikku žüriisse kuuluvad:

• Liina Võsaste (Töötukassa);
• Anne Nurmik (Rajaleidja); 
• Aive Tamm (Jõgevamaa Koostöökoda); 
• Tiina Tegelmann ja Aime Meltsas (Jõgeva Maavalitsus); 
• Kersti Kurvits ja Marve Millend (Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus).

Edulugude konkursist täpsemalt siit: http://evkool.ee/category/edulood/

Lisaks rõõmustab asjaolu, et ka kaks lasteaeda maakonnast esitasid kaks edulugu. Need läksid automaatselt edasi vabariiklikule konkursile.

Oma edulood saatsid konkursile (edulood on lisatud artikli lõppu):

• Voore Põhikool;
• Põltsamaa Ühisgümnaasium;
• Põltsamaa lasteaed Mari;
• Tabivere lasteaed;
• Põltsamaa lasteaed Tõruke;
• Anna Haava nimeline Pala Kool.

Nemad on väga ettevõtlikud koolid ja lasteaiad, kes on aru saanud, et oma vahvatest üritustest peaks ka laiemale publikule teada andma. Konkursil osalemine on üks võimalus tutvustada oma kooli ja lasteaeda – niiviisi tõsta tuntust. Tunnustame ja kiidame tublisid juhendajaid ja õpetajaid, kes edulood vormistasid ja esitasid!

Maakondlikud žüriid valivad välja kolm silmapaistvamat edulugu, mis lähevad edasi üleriigilisele hindamisele.

Rohkem infot siit: http://evkool.ee/edulood/tule-osale-ule-eestilisel-edulugude-konkursil/

Auhinnad antakse järgmistes kategooriates:

• Parim heategu kogukonnale;
• Parim koostöö partneriga;
• Põnevaim tund;
• Parim noorte/laste algatus;
• Ettevõtlik lasteaed.

Üle-eestilised võitjad selguvad 20.oktoobril Haridusfestivalil “Ettevõtlik noor, edukas noor!”, mis toimub sel aastal Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.