Ukraina sõjakriisi infoleht kohalikele omavalitsustele

Korduma Kippuvad Küsimused

Ajutise kaitse saamisega ja kulude katmisega seotud küsimused: 

Ajutise kaitse saavad enne 24. veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud, kodakondsuseta isikud ja Ukrainas rahvusvahelise kaitse all olevad isikud ning mõlema kategooria pereliikmed: abikaasa, lapsed, teised lähisugulased, kes elasid samas leibkonnas ja olid ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitletakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht oli juba enne 24. veebruari 2022 Ukrainas. Seletuskirjas selgitatakse, et muud kolmandate riikide kodanikud saavad kasutada välismaalaste seaduse või välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (VRKS) võimalusi, kuid ei kuulu ajutise kaitse alla.

Ajutise kaitse aeg on aasta, seda saab pikendada. Ajutise kaitse saajal on välismaalaste rahvusvahelise kaitse seaduse alusel õigus tähtajalisele elamisloale. PPA-le tuleb teha ühistaotlus ajutise kaitse, tähtajalise elamisloa ja elamisloa kaardi saamiseks. Sihtrühma kuuluvatele inimestele tehakse otsus samal päeval, nad saavad otsuse kätte väljaprindituna (sh lastele eraldi). Isikukoodi saavad põgenikud kätte koos otsusega (saavad taotleda ka varasemalt KOVis).  Elamisloakaardi saab inimene kätte kuni 30 päeva jooksul.

EL direktiiv ise kohustab liikmesriiki tagama vähemalt  meditsiinilist abi ja sotsiaalabi. Eesti on direktiivi üle võtnud VRKSga, mis annab ajutise kaitse saajatele sama ulatuslikud õigused toetustele, kui muudele rahvusvahelise kaitse saajatele. Samuti tekib ajutise kaitse saajatel õigus Eestis töötada täpselt samadel alustel kui Eesti alalisel elanikul (st kõrgemat palgakriteeriumit ei kohaldata).

Ajutise kaitse taotlemiseks teenindussaalis tuleb eelnevalt broneerida aeg broneering.politsei.ee. Broneeringute tegemisega aitab ka politsei infotelefon 612 3000. Kalendri aegade broneerimiseks avab politsei 9. Märtsil. Ajutist kaitset saab taotleda alates 09.03.2022

Aegu saab broneerida kuues erinevas PPA teeninduses üle Eesti. Teenindused asuvad Tallinnas Tammsaare ja Pinna tänaval ning Tartu, Jõhvi, Rakvere ja Pärnu politseijaoskondades.

Samuti planeerib PPA uuel nädalal luua mobiilsed menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Infot selle kohta saab majutuskohtades kohapeal. 

• Kas ajutine kaitse võrdub rahvusvahelise kaitsega?
  Rahvusvaheline kaitse hõlmab ka ajutist kaitset. VRKS § 1 lõige 2 sätestab, et rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. See tähendab, et rahvusvahelise kaitse saajatena on hõlmatud nii pagulased, täiendava kaitse saajad kui ajutise kaitse saajad.

• Kuidas on mõeldud nende isikute teavitamine, kes on saabunud siia enne 01.03.2022 ja info oli siis teadmata, kuidas edasi?
  Selle teavituse tegemiseks kasutame kohalikke Ukraina kogukondi, pagulasabi, KOV-e ja avalikku inforuumi. Samuti on kogu oluline informatsioon koondatud kriis.ee lehele ning inimeste pöördumistele vastab 1247 infotelefon.
• Kui põgenik tuli Kesk-Eestisse, tal on olemas elukoht ja ka tööandja, kes soovib teda tööle võtta, kas ja kuhu siis peab inimene pöörduma ajutise kaitse saamiseks. Kas omavalitsus saab talle maksta toimetulekutoetust seniks kuni tööle saab?
  Esimene samm Eestisse saabujale on, et ta peab taotlema ajutist kaitset, kui soovib osa saada riigi ja KOV poolt pakutavatest teenustest ja toetustest. Ajutise kaitse taotlemine on korraldatud PPA poolt läbi 5 piirkondliku büroo ja kahe mobiilse meeskonna poolt (põhja ja lõuna piirkonnas).

  Ukrainast pärit isikud, kes viibisid Eestis (lühiajalise või pikaajalise viisa alusel) enne 24.02.2022 ajutist kaitset taotleda ei saa. Toimetulekutoetuse taotlemise/saamise õigus tekib isikutel peale ajutise kaitse saamist, viisa alusel riigis viibivatel isikutel seda õigust pole.

Rakenduslikud küsimused

• Kui riik soovib anda osa sõjapõgenikega seotud ülesannetest KOVidele (näiteks majutamine elamisloa taotluse menetlemise ajal, muu abi jne), siis kuidas toimub KOVide lisakulude katmine? Viitega PS §-le 154. Kas KOVid peavad erinevate teenuste osas arvestust pidama, kehtestatakse nö pearaha, määratakse kindel summa vms?
  Praegu on põgenike vastuvõtmine üles ehitatud selliselt, et see on korraldatud ja rahastatud riigi poolt. Riik katab neljas Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere) loodud vastuvõtupunktide ning esmase abivajajate majutuse (kuni kuu aega) ja toitlustuse kulud. Samuti tagatakse riigi poolt tervisekontrollid ja psühhosotsiaalne kriisiabi ning erinevad PPA ja töötukassa toimingud. Eelpool nimetatud KOVidega on tehtud kokkulepe, et KOV poolt tehtud teatud lisakulutused kaetakse riigi poolt.

  Kuna ajutise kaitse saajatel tekib õigus lisaks rahvusvahelise kaitse saaja eritoetustele ka kõigile teistele teenustele ja toetustele sarnaselt Eesti alalistele elanikele, kaetakse need kulud kehtiva loogika alusel. Nt makstakse neile riigieelarvest peretoetusi, vanemahüvitist, toimetulekutoetust, tagatakse ravikindlustuskaitse jm.

  Oleme praegu kokku panemas täiendavat rahataotlust, sh läbi rääkimas rahandusministeeriumiga, et leida sobiv mudel ja võimalused kohalike omavalitsuste lisakulude katmiseks. Jagame selle osas täpsemat infot hiljemalt 16.03. 

• Kas EL erakorralisi vahendeid saab katta ka KOVidele tekkinud erakorraliste kulude katteks (sotsiaalabi, toetused, haridus jms) kogu ajutise kaitse saajate tähtajalise elamisloa kehtivuse vältel?

EL tasandil on toetusmeetme läbirääkimised alles käimas, mistõttu ei ole võimalik täpsemat infot jagada. Teeme seda esimesel võimalusel.  Samas on teada, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) taotlusvoorude kaudu on plaanis toetada nende liikmesriikide vastuvõtu-, varjupaiga- ja tagasisaatmise süsteeme, kes on ELi välispiiril rändesurve all. Eestis on taotluste keskne koondaja Siseministeerium. Kui selgub EL toetusmeetmete täpsem fookus, seisame selle eest, et taotlus hõlmaks nii abikõlblikke riigi kui KOV kulusid. 

Võimalikud toetatavad tegevused:

teenused, nagu teabe edastamine, tervisekontroll ja abi, transport, suuline tõlge, haavatavate ja puuetega inimeste tuvastamine ja abistamine, juriidiline ja psühhosotsiaalne abi, samuti esmase integratsiooni toetamine;

vastuvõtu- ja majutuskohtade rajamine, hooldamine, käitamine ja täiustamine kooskõlas ELi standarditega;

varjupaigataotluste registreerimiseks ja menetlemiseks vajalikud toimingud ja seadmed; 

tagasisaatmine.

• Kas ajutise kaitse taotlemine on kohustuslik?
  Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik, aga kui soovitakse saada teenuseid ja toetusi sarnaselt Eesti alalistele elanikele, siis tuleb arvestada, et ajutise viibimise alusel isikutele need õigused ei laiene.
• Kas ajutise kaitse saajal on õigus ka sissekirjutuseks rahvastikuregistrisse?
  Jah, kaitse saajal on õigus elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris. Elukoha registreerimise tingimused on samad kui teistel alalistel elanikel.
• Kas ajutise kaitse eelduseks on isikukoodi olemasolu. Nende arvates jäävad nad siia lõksu, kui saavad isikukoodi või mingi ajutise kaitse.
  Kui isikul ei ole varem moodustatud Eesti isikukoodi, siis luuakse see talle ajutise kaitse taotlemise protsessis. Isikukoodi saab inimene taotleda ka ilma ajutise kaitse taotluseta, tehes seda näiteks maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses. Lähiajal seatakse üles võimekus isikukoodi taotleda ka nelja piirkonna vastuvõtupunktides. Eesti isikukood annab lisavõimaluse enda tuvastamiseks ning on Eestis pikemalt viibides oluline, eriti riiklike teenuste kasutamisel, sest võimaldab isiku andmeid riiklikes infosüsteemides seostada.
• Mis asi on unikaalne isikukood, mida väljastab STAR?
  Isikule, kellel ei ole ajutist kaitset, tuleb taotleda läbi maakondliku kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistri ametniku kaudu Eesti isikukoodi moodustamist. STARis loodav kood on ainult selles infosüsteemis kasutatav kood, mis võimaldab ainult selles infosüsteemis isikuga seotud andmeid talletada, kuid ei ole kasutatav teiste riiklike teenuste, näiteks tervishoiuteenuste või tööturuteenuste, kasutamisel isiku tuvastamiseks või andmete talletamiseks. See kood ei asenda Eesti isikukoodi.
• Praegu ei toimi nende põgenike elu-/asukoha registreerimine, kes saabuvad siia oma sugulussidemete või tutvuste kaudu ja majutatakse eraisikute poolt. Vähemalt Võrus PPA nende asukohti mingisse kesksesse registrisse ei registreeri. Kust saab sellisel juhul KOV info tema territooriumil asuvate põgenike kohta, kellele tuleb pakkuda teenuseid (toimetulek, muud toetused, koolid, lasteaiad jne…)?
  Põgenikud on saabunud Eestisse ka enne piiri osalist sulgemist oma tuttavate ja sugulaste juurde. Nende aadresse riik ei kogunud. Seega saab KOV informatsiooni siis, kui põgenik kas ise või koos lähedasega pöördub kohaliku omavalitsuse poole.

Majutus

• Kust saab infot milliste majutusasutustega on SKA-l kokkulepped?
  Nii pea kui Sotsiaalkindlustusamet on majutusasutustega lepingud sõlminud, siis võtame eraldi ühendust kõigi nende omavalitsustega, kelle piirkonnas majutusasutused asuvad.
• SKA hange majutuskohtade leidmiseks oli niisuguste tingimustega, et päris paljud viisakad hotellid ei kvalifitseerunud. Kui on plaanis teha uus hange, kas kavatsete tingimusi muuta?
  Sotsiaalkindlustusamet hankis majutuskohti selle vajaduse järgi, mis sellel hetkel oli, st majutus koos toitlustusega. Juhul kui tekib täiendav vajadus majutuskohtade hankimiseks, siis vaatab Sotsiaalkindlustusamet üle ka tingimused, et olukorra vajadused oleksid kaetud.

• Eesti Pagulasabi kogus elamispindade infot, kas ja kuidas tehakse nendega koostööd eluruumide jagamiseks?
  Eesti Pagulasabi ja SKA on kokku leppinud, et SKA teeb majutuskohtade KOV-põhise kokkuvõte Pagulasabi andmebaasi põhjal, lisab sinna KOVidest saadud majutuskohtade kaardistuse (tähtaeg 14.03) ning see edastatakse KOVidele.   
• Kas Sotsiaalkindlustusamet saab majutusinfot Pagulasabilt? Eraisikud on ju sinna oma pakkumise teinud?
  Pagulasabi jagab seda infot omavalitsustele päringu alusel ainult selleks mõeldud e-posti kaudu andmed@pagulasabi.ee. Sotsiaalkindlustusametil on need andmed olemas, aga meil ei kajastu need hetkel reaalajas. Töögrupp tegeleb veebiplatvormi leidmisega, et Pagulasabi info jõuaks kiiresti ja turvaliselt omavalitsusteni. Otse Sotsiaalkindlustusamet seda majutust ei vahenda.

Sotsiaalküsimused ja toetused

• Kuidas käituda ilma saatjata lastega?
  Saatjata alaealiste keskne kontaktpunkt on SKA, kes korraldab laste abi ja majutuse. Hiljemalt 16.03 edastame KOVidele põhjalikumad juhised ja skeemi, kuidas saatjata alaealisi Eestis toetatakse ning millega KOVid peaksid arvestama. Kiiretes lapsi puudutavates küsimustes palume pöörduda SKA vastutava kontakti poole: kadi.lauri@sotsiaalkindlustusamet.ee
• Kas pensionid ja peretoetused tulevad neile Ukrainast? Kas pärast ajutise kaitse saamist hakkavad saama Eestist peretoetusi? Kas siis Ukraina peretoetuste maksmine lõpeb?
  Eesti ei maksa Ukraina põgenikele Ukraina pensionit ega Ukraina peretoetusi. Ukraina tegeleb märtsikuu pensionide väljamaksmisega. Vanaduspensioniealisele (so 64 a ja 3 kuud) Ukraina põgenikule hakkab Eesti maksma sotsiaaltoetust rahvapensioni suuruses, selleks on vajalik Eesti poolt ajutise kaitse staatus ja elamisluba. Ukraina ja Eesti sotsiaalkindlustuslepingu kohaselt maksab peretoetusi see riik, kus pere või lapsed elavad. Seega hakkab peretoetusi Ukraina lastele maksma Eesti, kui põgenik on saanud Eestilt ajutise kaitse staatuse ja elamisloa.
• Kas ema 4 lapsega saab õiguse Eesti peretoetustele ainult pärast ajutise kaitse saamist ? Või ta saab need toetused ka ilma? Pere tuli Eestisse siin töötava mehe juurde?
  Õigus peretoetustele tekib peale ajutise kaitse saamist. Seega tuleb inimesel esmajärjekorras taotleda PPA kaudu endale ja lastele ajutist kaitset.

Töö

• Kas sõjapõgenike jaotumist saaks suunata ka piirkonnas pakutavate töökohtade järgi?
  Sotsiaalkindlustusamet koostöös Töötukassaga arvestab inimese kohalike omavalitsuse territooriumile ümber paigutades ka tööturu olukorda. Kindlasti sõltub teenustest ja töökohtadest ka inimeste jaotumine regioonides.
• Kas ajutise kaitse saanutele rakendub ka töövõime hindamine?
  Jah

Tervis

• Kas perearstikeskused teavad üldse, et nad peavad ukrainlastega tegelema?
  Jah, perearstikeskuseid on teavitatud ja läbi räägitud võimalused nimistute täiendamiseks.
• Vajadusel kes osutab tervishoiuteenuseid?
  Kõik tervishoiuteenuse osutajad tagavad sõjapõgenikele vältimatu abi, sealhulgas väljastatakse ravimiretsepte.

  Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandeliinil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse inimene edasi hädaabi numbrile 112.

  Apteegid tohivad aktsepteerida ka Ukrainas väljastatud paberretsepti, v.a narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul. Apteekri jaoks peab olema üheselt arusaadav, milline ravim on inimesele määratud. Praegu ei ole Ukraina sõjapõgenikele ravimite väljaostmisel ette nähtud ravimisoodustusi. 

  Tervisemurede korral (retsepti pikendus, kroonilised haigused, muu ootamatu tervisemure) saab pöörduda valveperearstikeskustesse. Lähima valvekeskuse leiab haigekassa kodulehel.  

  Eesti on sõjapõgenikele korraldanud täiendava ehk üldise tervisekontrolli, mille eesmärk on saada ülevaade põgenike terviseseisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Infot täiendava tervisekontrolli kohta saab telefonilt 1247.  Infot leiab ka haigekassa kodulehel.

  Eesti riik rahastab Ukraina põgenikele ka HIVi, tuberkuloosi või narkootikumide tarvitamisega seotud raviteenuste pakkumist, st et inimene saab vajadusel Eestis koheselt oma ravi jätkata. Lisainfo Tervise Arengu Instituudi kodulehel. Info tervishoiuteenustest Ukraina sõjapõgenikele terviseameti veebilehel.

  Psühholoogilist tuge saab kriisitoe telefonilt 116 006 (+372 6147 393). Lisaks saab vestelda ka veebis aadressil www.palunabi.ee. Tugi on tagatud eesti, inglise ja vene keeles. Kohalikud omavalitsused saavad SOM rahastatavast toetusmeetmest pakkuda vaimse tervise teenuseid oma elanikkonna kõrval ka Ukrainast sõjapõgenikele.

  Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused.

  Plaanilise üld- ja eriarstiabi saamine sõltub sellest, kas inimene on ravikindlustatud. Ravikindlustuse saamine toimub samamood kui teistel Eestis elamisõigust omavatel inimestel: ravikindlustusele on õigus näiteks üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval inimesel või töötukassas arvele võetud töötul. Kindlustatutega on võrdsustatud lapsed, rasedad, ülalpeetavad abikaasad, osalise ja puuduva töövõimega inimesed, usulise ühenduse liige, pensionärid, õpilased, üliõpilased.

• Kui inimesed ei tule meile läbi vastuvõtukeskuse. Kuidas toimub nende esmane tervisekontroll ja covid testimine ja kes selle eest maksab?
  Esmane tervisekontroll toimub vastuvõtupunktis vajaduse korral. Muul juhul on inimesel võimalik pöörduda otse kas kiirabisse (telefon 112) või Eesti Haigekassa lepingupartneritest tervishiuasustuste juurde, kes osutavad vältimatut abi kokkulepitud mahus. Inimene saab ise pöörduda ühekordset tervisekontrolli tegeva tervishoiuasutuse poole, mille kohta saabub hiljemalt 14.03 info nii vastuvõtupunktidesse kui KOVidesse. Seni on vajalikud kontaktid kättesaadavad Eesti Haigekassa kodulehel:https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/ukraina-sojapogenikele
  
• Kas tervishoiuteenuste saamiseks on vaja ajutist kaitset taotleda?
  Ei ole. Kõigile Eestis viibivatele inimestele on tagatud vältimatu abi. Kõik Eesti Haigekassa lepingupartnerid osutavad vältimatu abi tingimustele vastavaid tervishoiuteenuseid põgenikele. Ajutise kaitse olemasolu võimaldab inimesel saada ravikindlustuse vastavalt Eestis kehtivale korrale. 
• Meil on kõik Ukraina pered tulnud iseseisvalt ja on arsti poolt kontrollimata. Meie perearstid ei tea asjast midagi ja ei tea, kuidas nad toimima peaks?
  Kõik Eesti Haigekassa lepingupartnerid, sh perearstid, osutavad vältimatu abi tingimustele vastavaid tervishoiuteenuseid põgenikele. Perearstikeskused, kuhu saavad otse Ukraina sõjapõgenikud pöörduda tervisemurede korral (retsepti pikendus, kroonilised haigused, muu ootamatu tervisemure): Perearstikeskuste nimekiri
  
• Kas Terviseamet jagab terviseinfot ka otse perearstidele?
  Jah, ka Terviseamet jagab infot. Info on väljas ka asutuse kodulehel. Samuti jagab infot Haigekassa.
• Kas Covid testimine ja vaktsineerimine on põgenikele tasuta?
  Esmane COVID kiirtest ning üleüldine testimine on tasuta. Samuti on tasuta COVIDi vastu vaktsineerimine. Vaktsineerimisinfo kantakse ka Terviseinfosüsteemi.