Jõgevamaa liikuvusuuring 2022

Inseneribüroo Stratum koostas Jõgevamaa liikuvusuuringu, mille eesmärgiks oli uuringu tulemustele tuginedes kokku leppida maakondlik elanike arvust sõltuv ja erinevaid huvigruppe arvestav liikumise korraldamise vajaduspõhine mudel. Maakondlik kokkulepe kinnitatakse uuendatava maakonna arengustrateegiaga ja selle tegevuskavaga. Arengu kavandamine peab olema kohandatud muutustega rahvastikus ja tagama teenuste osutamise kõigile vanusegruppidele sõltumata tema elu-, õppimis- ja töökohast maakonnas.

Uuringu koostamise käigus otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

-kas hetkel toimiv ühistranspordikorraldus rahuldab maakonna vajadusi, kas see on kõiki vajadusi hõlmav ja efektiivne, kas see on pikemas perspektiivis paindlik ja otstarbekas,

-kas on võimalik sotsiaaltranspordi teenuse osutamist üle anda täielikult või osaliselt ühistranspordikeskusele, kas see on majanduslikult põhjendatud ja kas võimaldab paremini valdades rakendada sotsiaaltöötajaid põhiteenuste osutamiseks, sotsiaaltöötajate vabastamine nn autojuhi ülesannetest võimaldab omavalitsustel sotsiaaltöötajaid senisest rohkem rakendada eakate inimeste arvu kasvust tingitud sotsiaalteenuste vajaduse kasvu ohjamisel,

-kas on võimalik kogu õpilastranspordi korraldamine anda üle ühistranspordikeskusele,

– kas seoses ühistranspordi korralduse muudatustega on vajalik rajada täiendavaid jalgrattaparklaid, korraldada jalgratta renditeenust, parema liikuvuse tagamiseks rajada täiendavaid kergliiklusteid,

– millised võiks olla lisaks bussitranspordile, isikliku auto kasutamisele ja jalgratastega liikumisele alternatiivsed liikumisviisid,

-millised on erinevate liikumisviiside kombineerimise võimalused (nt Jõgeval raudteejaama jalgratta laenutus ja kergtee Eesti Taimekasvatuse Instituudini (paljud töötajad sõidavad tööle Tartust), osaliselt taksoteenuse kasutamine Soome näitel õpilastranspordiks, jalgrattaga kooli/tööle – ohutuse tagamiseks vajalikud kergliiklusteed, ettevedu suurematesse peatustesse, eriliigiliste transpordivahendite võrgustikus kasutamine, nõudetransport jms) koos rahaliste ressursside hinnanguga.

Uuringus ette nähtud esimeste ülesannete täitmiseks viidi läbi Jõgevamaa elanike veebipõhine küsitlus-liikuvusuuring, milles osales perioodil märts kuni mai 2022 kokku 368 inimest.

Ettepanekud maakonna arendusstrateegiasse ja tegevuskavasse

Uuringu tulemustest lähtuvalt pidasid uuringu läbiviijad vajalikuks maakonna arengustrateegias käsitleda järgmisi teemasid:
1. Sätestada maakonna liikuvusalased strateegilised eesmärgid, näiteks peamiste liikumisviiside (auto, ühistransport, jalgratas, jalgsi) osakaalud tulevikus.
2. Vaadata üle Jõgeva maakonna üldplaneeringus 2030+ (vastu võetud 2016.a.) soovitatud teede infrastruktuuri objektide prioriteetsus. Eelkõige puudutab see kergliiklusteede võrgustikku ja teelõikude prioriteetsust (I kuni III kategooria).
3. Vaadata üle kohalike omavalitsuste planeeringud osas, mis puudutavad või mõjutavad liikuvust. On oluline, et kohalike omavalitsuste planeeringud moodustaksid tervikliku osa taristu arendamise võrgustikust ja toetaks liikuvuse eesmärke ja tegevusi.
4. Peame oluliseks, et liikuvusalaste eesmärkide saavutamise hindamisel viidaks maakonnas läbi regulaarseid uuringuid ja seiret, et hinnata regulaarselt maakonnas toimuvaid muutusi ja nende vastavust püstitatud eesmärkidele. Need peaks katma kõiki olulisi liikumisviise ja andma pildi sellest, kas, kuidas ja mil määral on senised rakendatud meetmed mõjutanud liikuvust. See teema võiks sisaldada ka näiteks jalgrattaliikluse automaatse seiresüsteemi loomisega alustamist.
5. Viia läbi maakonna ühistranspordi optimeerimise uuring, mis peab käsitlema võimalusi ühistranspordi konkurentsivõime suurendamiseks, kvaliteedi parandamiseks (sh. ühistranspordi kvaliteedinõuded), kasutuse kasvuks, sealhulgas ka nõudluspõhise ühistranspordilahenduse loomiseks eelkõige madala regulaarse nõudlusega piirkondades.

Tutvu Jõgevamaa liikuvusuuringuga siin Jõgevamaa liikuvusuuring 2022.

Jõgevamaa liikuvusuuringut rahastas Euroopa Liidu Sotsiaalfond.